Haigustunnuste väga napisõnaline kirjeldus ei võimalda kindlat põhjust öelda. Väikese madala mandlipuu (Amygdalus nana) ja kolmehõlmalise mandlipuu (Amygdalus triloba) haigusi ja kahjureid ei ole meil ka uuritud.

Et mandlipuu kuulub ploomipuuliste alamsugukonda, võib eelnimetatud ilupõõsastel esineda ploomi- ja kirsipuudega ühiseid kahjustajaid. Kõige tõenäolisemad pahategijad on seened Monila laxa ja Asterula beijerinckii - luuviljaliste mädaniku ja lehepõletiku tekitajad. Nende haiguste üks tunnuseid on okste kuivamine ning kummivedeliku eritumine. Viimane võibki muuta mandlipuu pungad kleepuvaks.

Seene Asterula beijerinckii nakkusele on iseloomulik kuivavate pungade mustjaks muutumine. Nende haigustekitajate arengut soodustavad kestvalt jahedad ja niisked ilmad maikuus.

Samuti võib mandlipuu haigestumist põhjustada bakter Pseudomonas syringae - tuntud sireli bakterpõletiku tekitaja. Bakterpõletik võib esineda ka koos ühe või mõlema kirjeldatud seenhaigusega.

Põõsa nakatumist bakterpõletikku soodustavad taime nõrgestavad öökülmad, haiguse edasist arengut aga niisked ja soojad ilmad. Haigus-
õrnaks muutub mandlipuu ka liigniiske ning tihenenud või happelise mullaga kasvukohas.

Haiguste tõrjeks lõigake kevadel enne pungade avanemist kuivanud oksad välja ja põletage. Seejärel pritsige nii põõsast kui võraalust maapinda ajal, kui pungad on rohelise koonuse faasis, raudsulfaadiga (300 g/10 l), vaskoksiidkloriidiga (100-150 g/10 l) või karbamiidiga (300-400 g/10 l).

Enne õitsemist või kohe pärast seda pritsige Topas 100 EC-ga (6-8 ml/10 l), Chorus 75 WG-ga (3-4 g/10 l) või Effectoriga (4-5 g/10 l).

Suvel lõigake välja põõsa närbuvate okste tipud, nii et haarate kaasa vähemalt paarkümmend cm tervet oksaosa. Põletage need ära. Okste lõikehaavad katke aiavahaga. Kobestage põõsaalust, eriti kui muld on pärast tugevat vihma tihenenud.

Sügisel väetage põõsast spetsiaalse sügisväetisega, mis on lämmastikuvaene täismineraalväetis, või kvaliteetse kompostiga. Samuti andke mullale mõnd lubiväetist.