Tegu oli sügavkülmutatud tuunikalaga, mis pidi minema konservide valmistamiseks kilohinnaga 4-6 eurot. Selle asemel süstisid petturid kalasse nitriteid. Kui muidu muutub tuunikala värvus seistes pruuniks, siis süstimise tulemusel oli värvus ilus punane, justkui oleks tegu värske kalaga. Kala vaakumpakendati ja pandi müüki hinnaga 12-16 eurot/kg. Aastas saadi selle tulemusel hinnanguliselt 200 miljonit eurot kuritegelikku tulu.

Sellise süstimise tagajärjel tõuseb tootes histamiinitase, mis võib osadel inimestel tekitada allergiat. Lisaks on ka toidumürgituse oht. 2017. aastal oli Hispaanias üle 150 juhu, kui inimesed said illegaalse tuunikala söömisest tervisehäda.

„Mais 2017 kaasasime Europoli, see juhtum on praegu pooleli,” rääkis Siegener. Eelmise aasta sügiseks oli selle juhtumiga seoses vahistatud 79 inimest. Kaks nädalat tagasi vahistati Hispaanias veel üks isik. „Üks tehas pandi kinni, isik istus kaks aastat vanglas, sealt vabanedes avas uue tehase teises kohas,” rääkis uurija. „Ei saa takistada inimesi ebaseaduslikke asju tegemast, kui sa neid väga pikaks ajaks vangi ei pane.”

Eva Siegener tõdes, et toidupettused on toimunud juba väga kaua aega, alates sellest, kui Vana-Roomas lahjendati veini veega. Esimene toidu- ja joogipettusi käsitlev seadus ilmus Britannias aastal 1860.

Viimaste aastate suuremad avastatud toidupettused:

  • 2019: Poola lihaskandaal,
  • 2017: Hollandis fipronil kanamunades,
  • 2012-2014: Tšehhis ja Poolas metanool salaalkoholis (59 inimohvrit),
  • 2013: Hobuseliha veiselihatoodetes,
  • 2008: Hiinas melamiini sisaldanud piimatooted (50 000 haiget beebit ja umbes kuus surma),
  • 1999: Belgias toidust leitud dioksiin,
  • 1981: Hispaanias rapsiõli pähe müüdud tööstuslik õli (20 000 tervisekahju kannatanud inimest ja kuni 835 surma).