Trivimi Velliste: sümbolitel on ajaloos suur kaal

"Tänane maailm on väga kinni jooksvates argimuredes – rohkem, kui oleks põhjust. Püüd aeg-ajalt nendest kõrgemale vaadata aitab kaasa ka argimurede lahenemisele," rääkis Trivimi Velliste Maalehe Pärnumaa blogile priiuse põlistumise päeva meenutades.

Kõige rohkem tuleks vältida üksteisest möödarääkimist. Mõned nurisevad, miks räägitakse esimesest ja teisest Eesti Vabariigist. Ja täie õigusega! Eesti Vabariiki on olnud ainult üks – katkematult nüüd juba üle 95 aasta, tänaseks täpsemalt 34 732 päeva. Kuid vabaduseaegu on olnud tõepoolest kaks – esimene 7890 päeva, teine tänaseks juba 7892 päeva. Ajaloos on mõned asjad kokkuleppelised – nagu näiteks riigi sünd 24. veebruaril 1918.

Pärnu Endla rõdult kuulutati riik teatavast päev varem välja, aga aluseks on võetud sündmused pealinnas. Vaielda selle üle, kas 1918. aastal oli Eestis Saksa okupatsioon või mitte, näib üsna viljatu. Eesti rahvasuu nimetas 1918. aasta suve mustaks suveks. Ja teisalt, lugeda Nõukogude okupatsiooni alguseks 6. augustit 1940 on selgelt naeruväärne. NSV Liidu Ülemnõukogu vastav otsus Eesti „vastuvõtmise“ kohta N. Liitu oli algusest peale õigustühine.

Eesti Vabariigi õigust ja Stalini õigust ei maksa omavahel segamini ajada. Pean meie tehtud arvutusi põhjendatuiks, nendega on nõusutnud kõik ajaloolased, kelle arvamust olen küsinud. See muidugi ei tähenda, et mõni ei võiks jääda teistsuguse arvamuse juurde.

Edasi loe juba Pärnumaa blogist!