Üha lisanduvad lõõgastusspaad võtavad klassikalistelt ravispaadelt turu endale
Kõigepealt tuleb selgeks teha, mis vahe on ravispaal ja heaoluspaal. Kuigi tänapäeval on spaa igas endast lugupidavas hotellis, kusjuures paljud neist tituleerivad ennast ka ravispaadena, peaks juba ainuüksi sõna „ravi” kasutamine kätkema endas midagi sootuks enamat kui pelk mullivannis sulistamine või saunas higistamine.
Klassikaline sanatoorium, mida nüüd moodsa nimega ravispaaks kutsutakse, tähendab kliendile ikkagi vähemalt nädala-paari pikkust kuuri, väljaõppinud arsti näpunäidete kohaselt koostatud raviplaani, meditsiinilisi protseduure ja süsteemset lähenemist. „Sanatoorium! See on puhkus, baar, naised, muusika!” nagu me kultusfilmist „Mehed ei nuta” suurepäraselt mäletame.
Praegu Eestimaa vallutanud spaad ja veekeskused on aga pigem vaba aja veetmiseks mõeldud lõõgastusasutusest, kus võidakse pakkuda küll mõningaid ravilaadseid teenuseid – massažid, vannid –, aga kus ei ole sihipärase ravimisega siiski mingit pistmist. See tuleb endale kuurortpuhkust planeerides selgeks teha, et hiljem ei peaks tõdema: „Ma tulin siia ennast ravima, aga ma ei ole üldse saanud ennast ravida!”
Sanatoorium kui raviasutus
Pärnu kui kuurortlinna maine algusaeg ulatub enam kui sajandi taha ja ligemale pool sajandit teatakse Pärnus sanatooriumi Tervis. Tõsi – omaaegsest sanatooriumist, kuhu pääses enamasti vaid ametiühingust jagatavate tuusikute alusel, ei ole tänaseks väliselt ja vormiliselt suurt alles jäänud, aga nagu kinnitab ASi Sanatoorium Tervis juhatuse liige Jaan Ratnik, on asutuses tehtav sisuline töö laias plaanis ikka sarnane sellega, mida tehti ka mitukümmend aastat tagasi.
Loomulikult on rahva nõudluse ja turu arenguga kaasas käimiseks ka Tervis Spaa Gruppi kuuluval sanatooriumil peale klassikalise kuurortravi teenuse nimekirjas veel hulk teenuseid ja puhkusepakette, mis otseselt ravispaa raamistikku ei mahu. Veel kuulub gruppi ka 15 aasta eest rajatud spaahotell ja veekeskus Tervise Paradiis, mis ongi loodud veemõnude nautlemiseks, kuhu külastajad tulevad vaid mõneks tunniks või peatuvad üldjuhul vaid päeva või kaks ning kus klassikalisi raviteenuseid ei osutata.
„Kui vaadata turu arengut, siis viimase kümmekonna aasta jooksul on valdavalt kõik uued spaaettevõtted tulnud välja heaoluspaadega, mis ei ole klassikalise kuurortravi pakkumine,” kirjeldab Ratnik viimaste aastate suundumusi. „Selle tõttu tean ma asutusi, kust klassikaline kuurortravi on tänaseks lahkunud.”
Üks põhjus, miks ravispaad lihtsalt puhkeaja veetmise spaadele järjest ruumi teevad, peitub asjaolus, et raviteenuse osutamine ei ole lihtsate killast tegevus. Asutuses peavad ametis olema praktiseerivad arstid, keskastme meditsiiniline personal, olemas peavad olema vahendid ja seadmed protseduuride tegemiseks, mis ei ole lihtsalt vannitamised või masseerimised, vaid mil on pisut sügavam meditsiiniline taust. Lõpuks peab asutus muidugi omama ka raviasutuse litsentsi. Seega tingib kuurortravi üldise vähenemise ühest küljest nõudluse kahanemine, kuid teisalt probleemid vajaliku kvalifikatsiooniga meedikute leidmisel.
Kuigi tegemist on erinevate turusegmentidega, on piir ravispaa ehk sanatooriumi ja heaoluspaa või veekeskuse ehk lõõgastusasutuse vahel ikkagi üsna hägune, seda isegi spetsialisti, ammugi siis tavalise kliendi jaoks. Reklaamides kohtab küll tervisespaasid, küll ravipakette pakkuvaid sanatooriume, segiläbi nii lõõgastavaid- kui ka ravimassaaže, aga tegelikult ei ole nendel meditsiiniga selle klassikalises tähenduses midagi pistmist.
Kuurortravi üleöö ei tee
Iseenesest ei olegi selles arengusuunas midagi halba – kui rahvas soovib kasutada just selliseid teenuseid ja nõudlus püsib kõrgel, siis on ka täiesti loomulik, et turule pürgivad asutused, kus kesksel kohal on basseinid, mullivannid, saunad, ilusalongid, spordiklubid ja massaažiruumid. Need on ka sanatooriumis Tervis enamjaolt olemas, lihtsalt ühel ja teisel tuleb vahet teha. Eks inimesed ka teevad, seda näitab kõige ilmekamalt klientuur, kes üht või teist asutust põhiliselt külastab.
„Kuurortravi klient on pigem keskeas või seeniori vanuses. Seega eas, mil inimene teadvustab juba rohkem tervise tähtsust ja tal on ka rohkem aega, sest kuurortravi ei saa osutada ühe päevaga,” räägib Jaan Ratnik. „Meil on ravipaketi miinimumaeg neli ööd. Juba see eeldab, et inimesel on võimalik võtta vähemalt neli päeva selleks aega.”
Ta oskab oma kogemusest rääkida, et kui Eesti inimene on juba loomuldasa rutakas ja väga kaua ühel kohal ei püsi, siis Skandinaavia klient tuleb sanatooriumisse tavaliselt ikka vähemalt kuueks-seitsmeks päevaks. Vanasti, umbes tolle juba mainitud kultusfilmi tegemise ajal, tuldi sanatooriumisse aga hoopis kaheks nädalaks. Need, kes on käinud, teavad, et siis on sellest tõepoolest ka kasu. Loomulikult ei saa kaht nädalat raviplaani alusel tegutsemist võrrelda reedeõhtuse saunaskäigu ja sellele järgneva suplusega.
Tervis Spaa Grupi müügi- ja turundusjuht Karmen Eisenschmidt märgib, et just Eesti inimeste seas on veel alles püsikliente, kes käivadki igal aastal ikka vana kombe kohaselt 14 päeva kuurortravi saamas. Ta lisab, et just tänu lõõgastuse- ja ravipakettide erinevale kestvusele saabki lõviosa inimestest kahe puhkuse veetmise meetodi erinevustest aru ja teeb valiku, kas olla Tervise hotellis üks, neli või rohkem ööd. Mõningast segadust tekitab siiski see, et kuurortravi pakette pakutakse palju, kuid tõeline tervist raviv sisu on neist aga vähestel.
Põhjamaades teadlik klient
Tervise arengu lugu klassikalisest sanatooriumist multifunktsionaalseks ravi- ja puhkeasutuseks on olnud tänase päeva seisu arvestades ikkagi edulugu, kus 1990. aastate alguse üldine meeltesegadus suudeti üle elada ja ettevõte uuele kursile seada. Uute oludega suudeti siiski suhteliselt kiiresti kohaneda. Paljuski ka tänu sellele, et meie põhjanaabritel on olnud küllaltki sarnane spaatraditsioon – soomlased ja rootslased mõistavad suurepäraselt, mis on kuurortravi, kuigi sellises võtmes neil endil seda praegu enam ei pakuta.
„Keskeurooplasele on palju raskem selgitada meie kuurortravi olemust kui Soomlastele,” nendib Ratnik.
Praegu investeerib Tervis Spaa Grupp ettevõtte arengusse keskmiselt 1,5–3 miljonit eurot aastas, mis jaguneb nii Tervise sanatooriumi kui ka Tervise Paradiisi vahel – kord läheb ühele rohkem ja teisele vähem, kord vastupidi.
Veekeskus sihib oma tegevuses juba kaht turusegmenti – ühest küljest suudetakse seal osutada klassikalist kuurortravi, teisest küljest keskendutakse ennekõike lastega peredele puhkusevõimaluse pakkumisele ning veekeskuse ja sellega kaasnevate teenuste osutamisele. Viimasel juhul ei pruugi klient üldse majutust vajadagi – astub sisse, sulistab paar tunnikest ja lahkub.
„Kaht sisuliselt ikkagi eripalgelist teenust küllaltki erinevatele kliendigruppidele võimaldab meil pakkuda asjaolu, et kahe asutuse külastatavuse kõrgajad on erinevatel aegadel,” selgitab Jaan Ratnik. „Veekeskustes käiakse väga agaralt näiteks koolivaheajal, kuurortravi järele on kõige suurem nõudlus kevad-talvisel perioodil. Ajal, mida Eestis nimetatakse halliks argipäevaks, kui tööinimene on tööl ja lapsed koolis.”
Seega soojal aastaajal, kui rannad täituvad suvitajatega, valitseb ravispaas vaikelu ja Pärnu spaad töötavad pigem tavaliste hotellidena. Paketimüük saab uuesti hoo sisse alates augusti keskpaigast.
Sanatoorium ei võistle haiglaga
Klassikaline kuurortravi algab arsti vastuvõtuga, kus saab rääkida ka sellest, mis inimesele muret teeb ning selle vestluse tulemusena koostab doktor talle raviplaani ja sätitakse paika vajalikud protseduurid. Pikemaks ajaks ravispaasse tulnud külastaja kohtub arstiga veel teistki korda, kus poole ravikuuri pealt vaadatakse see veelkord üle ja vajadusel korrigeeritakse. Samas tuleb jällegi märkida, et turul on hulgaliselt kuurortravi pakette, mille käigus klient tegelikult arsti ei näe. Ka Tervises on tegelikult palju pakette, millest vaid üks on klassikaline ravipakett, ülejäänud on heaolupaketid.
Suures plaanis on tänase kuurortravi olemus sarnane aastatetaguse sanatooriumiraviga, samas ei soovita tungida haiglate mängumaale ning selles osas tehakse selget vahet, kus algab süvameditsiin ja kus lõpevad ravispaa leebed meditsiinilised protseduurid. Viimaste hulka kuuluvad näiteks magnetravi, laserravi, mudaravi, ravimassaažid. Kuigi ingliskeelses väljenduses nimetatakse ravispaad medicalspa´ks, siis ei tähenda see kaugeltki, et seal näiteks ilukirurgiaga tegeletaks.
Iseloomustades muutusi ravispaa kliendigruppides, märgib Karmen Eisenschmidt, et järjest rohkem leiavad sinna tee ka 30+ vanuses inimesed. Rahvuste osas aga suureneb lätlaste osakaal, seda küll rohkem heaoluspaa klientidena paariöise viibimisega Pärnus. Klientide absoluutarve võrreldes külastavad Tervist kõige rohkem ikka eestlased ja soomlased.
„Üldiselt ei pea ravispaa pakette teab mis pikalt ette broneerima ja eks aja jooksul muutuvad tähtajad pigem lühemaks, aga kui Pärnus toimub ikkagi Grillfest ja selle tõttu ühtegi vaba tuba ei leidu, siis just selleks ajaks oleks tulnud kuurortravi mitu kuud ette broneerida,” räägib Eisenschmidt. „Palju on nädalaid, kui saab paketi ja hotellitoa täna tellides lausa homseks. Kindlat reeglit ei ole, see sõltub asjade kokkulangemisest.”
