Tootmine on püsti pandud koostöös Venemaa jäätisetootja Tchistaja Linija omanikega. Nende vanillijäätis on Melniku sõnul tunnistatud 2010. ja 2011. aastal sõltumatutel testidel ja küsitluste tulemusel Venemaa parimaks.

Koore asemel kondenspiim

Maiuse eripära teiste Euroopa tootjate omast tuleneb nii retseptist kui ka pakendamisest.

“Jäätise koostises ei kasuta me koort, vaid oluliste koostisosadena kondenspiima ja kvaliteetset võid, mis tagab väga hea maitse ning pehme struktuuri,” selgitab Melnik. Tänu sellisele koostisele võib jäätise rahulikult ära süüa, kartmata, et see hakkab söömise ajal tilkuma.

Pakendina kasutatakse paberit ja pakendamine toimub käsitsi. Sortimendis on esialgu nii vanillimaitseline kui šokolaadijäätis pulga otsas, vahvlitopsis, koonusvahvlis ja ka perejäätis paberkotis.

Niipea siinsetest poodidest Pure Line kaubamärgiga tooteid siiski ei leia. Põhiturg on Lääne-Euroopa, tunnistab Melnik. “Alustame kaugemalt ja siis vaatame lähemale.” 

Lääne-Euroopast alustatakse seetõttu, et ollakse orienteeritud ekspordile ja seal on olemas kontaktid, kustkaudu on võimalik turustada. “Kuna oleme ikkagi Eesti ettevõte, siis soovime kindlasti selle aasta suvel alustada müügitegevust ka Eestis, Lätis ja Leedus,” lisab ekspordidirektor.

Praegu piirab seda tööjõupuudus. Tootmisvõimsus oleks 150 tonni jäätist kuus, kuid pakendamiseks on vaja inimesi.

 Eesti kaks suurt jäätisevabrikut konkurentsi ei karda.

“Terve konkurents tugevdab alati turgu ning soovime uutele üritajatele edu!” ütleb Balbiino juhataja Kaido Salurand.

Eestlasele koorejäätis

Ka Balbiino on teinud suuri investeeringuid – eelmise aasta lõpus paigaldatud uus tootmisliin toodab kuni 12 000 jäätist tunnis. Seetõttu pole neil enam vajadust jäist maiust juba jaanuarist peale suveks ette toota.

Uueks hooajaks on siiski valmistutud enam kui poole aasta jooksul – välja on mõeldud 34 uut toodet. Neist enamik on suunatud Eesti turule, kuid osa läheb Lätti, Leetu ja Soome.

Salurand toob välja uued Onu Eskimo plombiirid ja banaani- ning metsamarja-koorejäätised koonuses. “Täitsime Eesti esimesele jäätisemeistrile Evald Roomale ehk onu Eskimole antud lubaduse tuua taas turule tema kunagised menutooted banaaniplombiiri ja vanilliplombiiri,” lisab Balbiino juht.

Neile, kes otsivad midagi uut ja teistsugust, pakutakse Eestis ainulaadseid Raksi jäätiseid, millest pool on kahe küpsise vahel ning teine pool hõrgu glasuuriga kaetud.

“Eesti tarbija hindab kõrgelt koorejäätist ning on nõus selle eest õiglast hinda maksma,” ütleb Kaido Salurand.

Taimerasvajäätist on küll odavam toota, kuna taimerasv on koorest odavam, kuid Balbiino toodab niisugust kraami valdavalt eksporditurgudele. Eesti magusasõpradele toodetakse peamiselt jäätiseid, mis valmistatud kohalikust koorest.

Vabrik töötab ööpäev ringi

Lisaks on Balbiino juba paar aastat märgistanud oma koorejäätised punase koorekannu märgiga, et sööjatel oleks koore- ja taimerasvajäätist lihtsam eristada.

Seevastu teise suure, Premia Foodsi turundusdirektor Katre Kõvask väidab, et ei kehti rusikareegel, mille kohaselt on taimsest rasvast tooted odavamad.

“Hinna ja maitse määrab ikkagi kasutatav retsept, rammusus, kaal ja nii edasi,” ütleb ta. Sageli võib olla mõjutajaks ka mõni üksik komponent, näiteks murakad, mille hind kolmekordistus mulluse kesise saagi tõttu.

Ka soovitab ta uurida pakendit. Kui koostises on esimese kahe komponendi seas kirjas koor või muu piimarasv, on tegu koore-, vastasel korral taimse rasva põhise tootega.

Samas kinnitab Kõvask, et Premia taimse rasva põhiseid jäätiseid ei maksa karta, kuna need ei sisalda midagi sellist, mis peaks sundima kõhklema.

Uue tootja Eestisse lisandumist ta kommenteerida ei taha.

Premia alustas suviseks kõrghooajaks jäise maiuse ettetootmist juba veebruaris. Sellele vaatamata töötab nende tehas suvel ööpäev läbi ja valmistab kuni 50 tonni vahvlitopse päevas. Tallinnas tehtu saadetakse ju tervele Baltikumile, pisut ka Soome ja Venemaale.

Tänavune uudis on “Eriti rammusast” sarjast ploomimaitseline toode, mis mekib nagu jäätisekokteil ploomimahlaga. Lotte-sõbrad leiavad lettidelt kaks tuliuut jäätist, üks neist on Leiutajateküla Lemmik – tehnoloogiliselt tõelist leiutajavaeva näinud koorejäätise ja mahlajää kombinatsioon, teine aga peidab endas väidetavalt Kuukivi saladust.

Pingviin tuleb tagasi

Toorainega on seis Kõvaski hinnangul pisut ilusam kui eelmisel aastal, mil olukorda tumestas segadus suhkruturul ja Venemaa kõrgete piimahindade tõttu kippus vabrikul koorest nappus kätte tulema.

Väiksem uudis on külma ja magusa vallas Eestis veel. Pärast pea paarikümneaastast pausi avas Tallinnas jälle uksed Pingviini jäätise müügipunkt.

Pehme jäätise maitsevalikus on taas roheline õun ja kara-mell, nende kõrvale tuleb aga külmutatud jogurt, mida iseloomustab väike rasvasisaldus.

Varemalt kasutatud vahvli asemele on tulnud plast- ja pabertopsid.