Uus taimekaitseseadus hakkab võitlema imporditavate taimekahjustajatega
„Kaubanduse jätkuv üleilmastumine on kaasa toonud üha kasvava impordi uutest maailma piirkondadest. Eelkõige viimasel kümnendil on see põhjustanud kahjulike organismide sissevoolu riski järsu suurenemise,“ ütles maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seega seisab kogu Euroopa Liit silmitsi sisse toodud taimekahjustajatest põhjustatud riskidega.“
„Impordil riiki sisse toodud taimekahjustajad põhjustavad põllumajanduslike ja looduslike ökosüsteemide, sealhulgas metsade, suuremat haavatust,“ lisas Suu. „Euroopa Liidus on taimetervise valdkonna kehtivate õigusnormide hindamine näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tõttu ei suuda sätestatud meetmed peatada uute taimekahjustajate ja -haiguste suurenenud levikut.“
***
Milliseid taimi peetakse seadusega silmas?
Vastab Sigmar Suu.
Impordi all peame silmas taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mida tuuakse meile ühendusevälistest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu. Taimetervise kontekstis on oluline, et Euroopa Liitu ei jõuaks taimekaitseseaduse mõistes ohtlikud taimekahjustajad. Ohtlikud taimekahjustajad on määratletud Euroopa Liidu tasandil ning sellesse loetellu kuuluvad taimekahjustajad, mis põhjustavad ulatuslikku majanduslikku, sotsiaalset või keskkonnakahju. Ohtlikud taimekahjustajad levivad nii taimedega (nt köögiviljad, istutamiseks ette nähtud taimed, lõikelilled) kui ka muude objektidega (nt puidust kaubaalused, millega kaupu transporditakse). Näide kahjustajaga nakatunud Egiptuse kartulist on impordi korral täiesti sobilik.
Samas toimuvad ka Euroopa Liidu sisesel turul kontrollid. Seega ei ole ka Leedu okaspuuistikute näide otseselt vale, kuid see ei ole seotud impordiga vaid Euroopa Liidu siseturu kontrolliga. Leedust pärit istikute puhul kontrollitakse samuti nende vastavust taimetervisenõuetele, kuna okaspuud võivad olla teatud ohtlike taimekahjustajate peremeestaimed.
***
Taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse EL-i taseme määruste sätteid, mille kohaselt on liikmesriigile jäetud otsustusõigus nõuete rakendamise ulatuse määratlemisel, riigisiseste protseduuride sätestamisel või erandite kasutamisel.
Näiteks on riigil võimalus rakendada taimekahjustajate tõrjumiseks, leviku takistamiseks ja ennetamiseks rangemaid tõrjemeetmeid, kui on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusaktides. Samuti näeb uus taimetervise kord ette ettevõtjate vastutuse suurendamist.
Ametliku kontrolli määruse kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest pädevale asutusele. Lisaks peab riik koguma järelevalvetoimingute kohustuslikud lõivud ja tasud.
Vastavalt taimetervise määrusele tuleb liikmesriigil määruse sätete rikkumise korral kehtestada karistused, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Sealjuures näeb ametliku kontrolli määrus ette, et määruse normide pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumise korral kohaldatakse rahalisi karistusi.
Taimekaitseseaduse muudatused on plaanis vastu võtta 2019. a esimeses pooles.
