On olemas nii uusi ja eriti ohtlikke kui ka vanu ja teada-tuntud hädasid ning vastavaid olukordi. Foto: Kaader videost

Nii hakkavad suurte kriiside nagu keskkonnareostuste, mürgistuste, üleujutuste või muu taolise puhul otsuseid tegema need ametkonnad, kes kriisi juhivad.

Nakkusohu puhul on aga olukord teistsugune. Näiteks koroonaviiruse uue puhangu korral teevad terviseamet ja valitsus otsuseid koos, sest valitsuse rolli nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ei vähendatud. Terviseamet teeb siis üksikotsuseid, otsustades näiteks kiirelt sulgeda ühiselamu, kus levib nakkus. Üleriigilise mõjuga otsuseid teeb valitsus.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse lisatakse uus mõiste “uus ohtlik nakkushaigus” “eriti ohtliku nakkushaiguse” mõiste kõrvale. See tähendab, et COVID-19 nakkushaigust saab käsitleda uue ohtliku nakkushaigusena ja terviseamet saab ka edaspidi koroonaviiruse puhul kiirelt rakendada karantiinimeetmeid, piiranguid ja ka juhtumipõhiseid lahendusi.