Jassu Hertsmann

Muudatusettepanekute kohaselt ei antaks Eestis õppivate välismaalaste pereliikmetele edaspidi pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia õppima tulnule. Õppimiseks elamisloa saanud välismaalane saab edaspidi abikaasa Eestisse kaasa kutsuda kaks aastat pärast Eestis õppimise alustamist. Välismaalased, kes on Eestisse elama asunud õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, ei saa taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Kui tähtajalise elamisloaga välismaalane katkestab õpingud, lõpeks tema tähtajalise elamisloa kehtivus seadusemuudatuste kohaselt 30 päeva pärast õpingute katkestamist. Samuti lõpeks sel juhul 30 päeva jooksul ka välismaalase perekonnaliikme elamisluba.

Edaspidi lubataks lühiajaliselt Eestis töötada vaid neil välismaalastel, kellele on antud pikaajaline viisa (D-viisa).

Varem said välismaalased Eestis hooajaliselt töötada 270 päeva 365 päeva jooksul. Muudatusettepaneku kohaselt on kuni 30.04.2022 lubatud lühiajalise töötamise registreerimine hooajatöötajana 183 päeva 365 päeva jooksul, ehk kuus kuud aasta jooksul. Selline muudatus jääks kehtima kuni 2022. aasta 6. aprillini.

Välismaalastele, kes töötavad hooajatöötajatena, peab edaspidi maksma vastava hooajalise tegevusala keskmist brutokuupalka, hooajalise lihttöö puhul 80% keskmisest brutokuupalgast.

Seadusemuudatuse järgi võib Eestisse töötamise eesmärgil tulnud välismaalase tööle võtta üksnes täistööajaga, seda nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt elamisloa alusel.

Sarnaselt õpirändega ei antaks edaspidi Eestis lühiajaliselt töötavate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel kui siia tööle tulnule, erandiks on üksikvanemad ja akadeemiliste töötajate ning arendus- ja teadusvaldkonna töötajate pereliikmed. Pereliikmed saavad vajadusel iseseisvalt viisa taotleda ning Eestis ajutiselt õppival ja töötaval pereliikmel külas käia.