---

Huvi täiendavate põllumaade kasutamiselevõtmise vastu on viimastel aastatel järjest tõusnud. Samas ei ole maareformi seaduse võimalusi vabade põllumaade kasutusvaldusse andmiseks ja selle kaudu erastamiseks suudetud piisavalt kasutada.

Maa-ameti andmetel on vabade põllumaadena vormistatud 150 000 ha maid. Sealjuures on maakondade vahel väga suured erinevused.

Näiteks suurimas, Pärnu maakonnas, on vabade põllumaadena vormistatud 8300 ha, seda on aga üle kahe korra vähem kui Lääne-Virumaal
(20 300 ha) ning kolmandiku võrra vähem kui Harju- ja Saaremaal (mõlemas üle 12 000 ha).

Selliseid suuri erinevusi on teisigi, mis näitab nii kohalike omavalitsuste kui ka maavalitsuste suhtumist põllumeeste maavajadustesse.

Lõpptähtaega on pikendatud korduvalt

Eelmisel aastal nähti vabade põllumaade kasutusvaldusse andmiseks ette lõpptähtaeg, mida nüüd on juba kaks korda muudetud. Läinud aasta märtsis jõustunud seadusemuudatuse kohaselt pidid vallavolikogud kinnitama kasutusvaldusesse saajate nimekirjad hiljemalt 2009. aasta 1. juunil. Juuni alguses pikendati seda tähtaega
1. jaanuarini 2010.

Detsembrikuu algul aga võttis Riigikogu vastu järjekordse maareformi seaduse muudatuse (avaldatud RTI, 2009, 61), millega kasutusvaldusesse andmise tähtaega on veel kord muudetud.

Muudetud maareformiseaduse § 23(3) kohaselt peavad vallavolikogud kinnitama vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirjad hiljemalt 2010. aasta 1. mail.

Riigikogu lähtus lõpptähtaja pikendamisel Eesti Maaomavalitsuste Liidult laekunud andmetest. Oli oht, et mitmed vallad ei jõua kasutusvaldusesse saajate nimekirju 1. jaanuariks 2010 kinnitada ning osa menetlusi võib jääda lõpetamata. Seda eriti olukorras, kus ühele maatükile on mitu taotlejat, mistõttu tuleb anda mõistlik tähtaeg kokku leppimiseks.

Samuti oli mõnedel juhtudel vaba põllumajandusmaa plaanide ja maatükkide avalik väljapanek alanud alles septembris-oktoobris. Ka selle tõttu oli vaja tähtaega veel kord pikendada.

Seadus võimaldab senised protsessid lõpule viia

Kasutusvaldusesse andmise tähtaega on pikendatud seetõttu, et anda omavalitsustele ja maavalitsustele võimalus senised pooleliolevad protsessid lõpule viia. Täiendavaid maid enam sellesse protsessi lülitada ei saa.

Seda asjaolu tõttu, et seaduse kohaselt saab avaldusi esitada ühe kuu jooksul pärast plaanide avaliku väljapaneku perioodi lõppu, kuid mitte hiljem kui 2010. aasta 1. jaanuaril. See tähtaeg on möödas praktiliselt koos seaduse jõustumisega.

Kõik see tähendab, et Riigikogu pikendas ainult seni alanud protsesside lõpuleviimise tähtaega 1. maini 2010.

Ette on nähtud erand, millal on volikogudel lubatud kasutusvaldusse saajate nimekirja kinnitada ka pärast tänavu 1. maid. Seda saab teha juhul, kui kohus on enne 2010. aasta 1. maid vastu võetud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise otsuse tühistanud või õigusvastaseks tunnistanud.

Sel juhul võib vallavolikogu sama põllumajandusmaa suhtes vastu võtta nimekirja kinnitamise otsuse ka pärast 2010. aasta 1. maid.

Uus otsus peab aga olema vastu võetud mitte hiljem kui kolm kuud pärast kohtulahendi jõustumist. Samas ei ole välistatud ka uue otsuse vaidlustamine ning seejärel võib tekkida uus kolmekuuline tähtaeg ja seda kuni vaidluste lõpliku lahendamiseni.

Vaja on luua täiendavad maakasutusvõimalused

On ilmne, et tuhanded hektarid tootmiseks sobivaid maid on jäänud kasutusvaldusesse andmise protsessist välja. Samas ei ole neid maid otseselt vaja ka riigile.

Praegune põllumaade ajutist kasutamist võimaldav vabariigi valitsuse 6. juuni 2007. a määrus nr 169 “Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord” kaotab oma kehtivuse 1. juunil 2010. Samas ei lahendanud see määrus kõigi jätkuvalt riigi käes olevate põllumaade kasutamise küsimusi.

Seega on juba lähiajal vaja otsustada, mida selliste maadega edasi teha ning kuidas tagada kasutamata või vähekasutatud maa parem kasutuselevõtmine. See on tähtis mitte ainult praeguste põllumeeste, vaid ka täiendava tööhõive tagamise ja töökohtade loomise seisukohast maal.

Need küsimused vääriksid vabariigi valitsuse tähelepanu juba enne kevadet.