Kui teotahe on olemas, siis tekib küsimus, kellega koos oma hobisid, tööd või sporti teha. Üksi jääv inimene mandub ja ükildus kustutab ka selle kõige tulisemalt põleva aktiivsusleegi. See toob mängu eakate huviringid, huvikeskused ja muud vabaajaasutused. Paljudele aga need ei sobi, sest seal tegeletakse igavate ja üksluiste asjadega: heegeldamine, bingo ja nii edasi. Vaja on leida koht, kus sarnaselt mõtlevad inimesed koos käivad.

Lõuna-Korea vananevas ühiskonnas leiti sellisele murele lahendus, alustades 65+ päevadiskodega. Souli äärelinna vanas korvpallihallis koguneb sadu hallipäiseid korealasi, et tantsida värvikirevas diskosaalis kohalike 1960ndate hittide järgi. Diskod on Korea viis võidelda riigi kiirelt vananeva populatsiooni ja eakate hulgas leviva üksildusega.

85-aastane Kim Sa-gyu räägib, et kodus ei ole tal mitte midagi teha, sest kogu ülejäänud perekond on päeval tööl ja muul ajal oma asjadega hõivatud. Samuti ei taha Sa-gyu minna klassikalistesse vanadele inimestele mõeldud päevakodudesse, sest seal ei tehta muud kui suitsetatakse. Mees on vaid üks mitmest tuhandest inimesest, kes iga päev diskole kiirustavad, et suhelda omavanustega, tantsida ja nautida head muusikat.

Põlvkond, mis aitas ehitada Korea sõjajärgsest kaosest Aasia neljanda suurusega majanduse, on nüüdseks üks vaesemaid ja üksildasemaid. Seetõttu ongi Colatecsi – sõnasulam koolast ja diskoteegist – nime kandvad klubid nii populaarsed. 1000-vonnine (1 euro) pilet lubab rahus terve päeva tantsida.

Ragbi toob ka vanuri kodust välja

Eesti üks tuntuim inimene, maailmas tunnustatud dirigent Eri Klas laulis kõikidel oma suurematel juubelitel ja üritustel ka ise. Laul, mida ta alati laulis, oli Johnny Richardsi ja Carolyn Leigh’ teos „Kui su hing on noor”. Keha nõuab vananedes pidevalt järeleandmist, kuid kõikidest raskustest saab üle, kui – korrates laulusõnu – su hing on noor. Noor hing on võimeline tegema uskumatuid asju.

Jaapanis tegutseb kokku 150 erinevates liigades toimetavat ragbiklubi, neist kolm pakuvad võistkonda ka neile, kellel eluaastaid 90 ja rohkem. Juba 1948. aastast toimiv Tokyo ragbiklubi Fuwaku Rugby Club koondab erinevas vanuses eakaid, kes soovivad „kurki” loopida ja pärast mängu koos aega veeta. Sarnaselt Koreale on ka Jaapanis kiirelt vananev ühiskond, kus vanad inimesed jäävad tihti üksi. Ragbi hoiab need mehed terve, värske ja aktiivsena.

Siiani praktiseeriv arst härra Nagayama mängib aktiivselt ragbit ja räägib kuidas ta on murdnud mitu korda ribid, aga ka õlaluu. Arst annab endale selgelt aru, kui ohtliku spordialaga tegemist on, kuid mehed sellest ei hooli.

„Ma kaotasin mõned aastad tagasi oma naise ja nii naljakas kui see ka ei tundu, siis ma ei oleks selle vastu, kui sureksin ragbit mängides,” ütleb härra Nagayama.

Vitaalsuse tagab liikumine – nii jalgades kui peas

Jõusaali ja hantlite sikutamisega käib siiani kaasas tõsine stigma. Tõdemus, et jõusaalis käivad üksnes „ajudeta musklimäed ja blondid bimbod”, on ehk muutunud, kuid siiski peljatakse seda paika erinevatel põhjustel.

Oluline on aga siinkohal märkida, et parima tulemuse saavutamiseks tuleks lisaks aeroobsele treeningule teha ka üsna korralikult anaeroobset jõusporti. Miks? Aga sellepärast, et libedaga ei kukuks puusa või põlve katki ning ei peaks invaliidsusega tegemist tegema. Nõrga lihaskonnaga inimene ei suuda gravitatsioonile vastu panna, olgugi et keha reageerib ja püüab tasakaalu saavutada. Võhm aitab trepist lihtsamalt üles, jõud lihastes aitab aga üldiselt paremini püsti püsida.

Moraal on siin see, et treeningud võiksid vanusest ja soost hoolimata olla mitmekesised. Valige omale üks aeroobne ala ja tehke ära jõusaali kuukaart. Treeningutel tehke ühel päeval aeroobset trenni – jookske, jalutage, sikutage saalis ergomeetrit, sõitke ratast vms – ja teisel päeval sinna kõrvale jõutreeningut.

Allikas: clinic.ee

Jooksmine aitab Alzheimerit ennetada

Kas teadsite, et Alzheimeri tõbe aitab ära hoida nii kolesteroolitaseme vähendamine, päevas kolme puuvilja söömine kui ka jooksmine? Vähemalt väidavad nii teadlased, kes analüüsisid 153 000 jooksja ja käija andmeid. Uuring vältas kokku 12 aastat. Muu hulgas hoiti silma peal ka sellel, kes uuritavatest suri Alzheimeri tõppe.

Ajakirjas Journal of Alzheimer's Disease avaldatud uuringu tulemused väidavad, et nädalas rohkem kui 25 kilomeetri jooksmine võib vähendada Alzheimerisse suremise riski 40%. Nädalas 12–24 kilomeetrit jooksnud inimestel oli Alzheimeri tõppe suremise risk 25% väiksem. Kui joosta ei jaksa, võib ka kõndida, kuid kõndimisega põletatud kalorite hulk peab olema võrdne nädalas rohkem kui 25 kilomeetri jooksmisega.

Teadlased seletavad seda sellega, et piisav liikumine takistab ajumahu vähenemist ning nii võib langeda ka Alzheimeri tõppe suremise risk. Ühtlasi tehti kindlaks, et päevas kolm või rohkem puuvilja söönud inimestel oli 60% väiksem risk Alzheimeri tõppe suremiseks kui neil, kes sõid päevas vähem puuvilju, ning et kolesteroolialandajaid tarbinud inimestel oli 40% väiksem tõenäosus surra sellesse haigusesse.

Allikas: liikumine.ee

Tantsi oma aju nooreks

Keskealine ja vanem inimene, kes tahab vaimu värske hoida, võiks valida hobiks seltskonnatantsu. Tantsimine avaldab vaimsele tervisele märkimisväärselt head mõju, selgub teadusajakirjas Frontiers in Human Neuroscience avaldatud uuringust.

Vananedes inimese vaimne ja füüsiline seisund halveneb: keha jääb kangemaks ja ajutöö aeglustub. Valutavad liigesed ja Alzheimeri tõbi on kõrges eas küllalt levinud. Ent see ei pea tingimata nii olema. Hiljutine uuring tõi esile, et tants aitab mõlema probleemi vastu.

Uuringus osalesid keskmiselt 68-aastased inimesed ja katse kestis poolteist aastat. Võrreldi kaht füüsilist tegevust: tantsimist ja vastupidavustreeningut. Selgus, et mõlemad on inimese ajule kasulikud, aga paremini mõjub just tants.

Vastupidavustreeninguid teinud rühm täitis kogu aeg samu ülesandeid, näiteks tegi kepikõndi või sõitis jalgrattaga. Ent tantsijate rühm õppis igal nädalal selgeks uue tantsustiili. Liigutused, kiirus ja rütm vaheldusid. Ka tantsimises oli rutiini, sest nädal aega tehti sama asja. Kuid sellest kujunes tõsine proovikivi, sest tantsusammud tuli kiiresti selgeks saada. Rühma liikmed õppisid kogu aeg midagi uut. Samal ajal töötasid pingsalt nii keha kui ka pea, sest tantsude meeldejätmine ja loominguline innustus pani aju aktiivselt uusi seoseid looma.

Arvatakse, et tantsimine mõjus ajule tavatreeningust paremini just sellepärast, et kogu aeg oli vaja mõelda ja midagi uut omandada. Kõigi katsest osavõtjate ajus suurenes hipokampuse töö. See aju osa on seotud emotsioonide, ruumitaju ja informatsiooni lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu salvestamisega.

Allikas: eestipäevaleht.ee

Eakate festival

10. oktoobril 2019 toimub Tallinna lauluväljakul eakate festival, kus leidub palju põnevat ja avastamisväärset. Toimuvad arutelud ning esinevad Uku Suviste, Toomas Anni ja Pille Pürg. Loe lähemalt artiklist "Neljapäeval tuleb Tallinna lauluväljakul arutelude ja kontsertidega eakate festival".