"Järvamaa talud pole mingi varaste "traditsiooniline" sihtmärk, vargused hakkasid hüppeliselt kasvama 2017. aastal," kommenteeris turvaekspert ja Rapid Security juhataja Vallo Põldma ettevõtte varavastaste kuritegude analüüsi.

Umbes pooltel kordadest ulatub varaste tekitatud kahju 500 eurost ülespoole, iga viieteistkümnenda varguse kahju ületab 5000 eurot. Oma osa mängib Põldma kinnitusel hiljutine kütusevarguste laine traktoritest, kuid kokkuvõttes varastatakse talumajadest siiski enam kui talu maa-alalt.

"Eeskätt varastatakse taludest seda, mis ripakil ehk mille kaasa võtmiseks ei pea kuhugi sisse tungima," rõhutas Põldma. "Iga neljas vargus sünnib luku lõhkumise teel. Kui ripakil asjade varastamise vastu aitab vaid hoolikam hoidmine, siis luku lõhkumine on juba niisugune sissetung, mille varas võtab ette, kui on kindel, et teda ei nähta."

97% taludest, kuhu on viimase viie ja poole aasta jooksul sisse murtud, olid ilma videovalve või signalisatsioonita.

"Varas ei karda tööd ega ootamist, varas kardab tähelepanu," selgitas Põldma. "Koer või nähtav valvekaamera töötab paremini kui väga kallis turvauks. Juhtmevaba, videovalvega turvasüsteem maksab kuus vähem kui üks perepizza, sama süsteemiga saad kaitsta kodu ka tule- ja veeõnnetuste eest, isegi kodumasinaid sisse-välja lülitada. USA kindlustusseltside uuring näitas, et ainuüksi valvekaamera nägemise peale valib kolmest murdvargast kaks endale järgmise ohvri."

Taludest varastamine on kokkuvõttes siiski languses, kui 2014. aastal registreeris politsei 570 vargust taludest, siis viis aastat hiljem ehk 2018. aastal 275 ehk umbes poole vähem.