Venemaa ujuva tuumajaama teekond lõikub lähipäevil Läänemere laevateedega
Reedel alustab Peterburist läbi Läänemere ja Põhjamere kuu aega vältavat teekonda Murmansskisse Venemaa esimene nn ujuv tuumajaam Akadeemik Lomonossov. Venelased kinnitavad, et radioaktiivset kütust aluse pardal ei ole.
Õigupoolest kinnitab seda Venemaa ettevõtte Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov, kes muu hulgas märgib, et tuumakütus laaditakse ujuvjaama reaktoritesse ja neid hakatakse katsetama alles Murmanskis, kus alus teeb vahepeatuse teel oma lõplikku sihtkohta Peveki lahte, kus see jääb edaspidi elektri- ja soojusenergiaga varustama Tšuksi autonoomse oblasti linna Peveki ja selle ümbruskonda.
Sealne kant pole nimelt lülitatud Venemaa ühtsesse energiasüsteemi ning kuna senini neid alasid elektrienergiaga varustanud Bilibini aatomielektrijaama ekspluatatsiooniaeg hakkab peagi lõppema, vajab Tšuktsimaa lääneosa uut elektrijaama.
Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv märgib, et ujuva tuumajaama transportimine ja sellega seotud riskid ei erine kuigivõrd ükskõik millise kaubapargase pukseerimisest ning asjaolu, et laeval asuvad tuumareaktorid, ei suurenda neid riske mingil moel. Eeldusel muidugi, et seal tuumakütust pole.
Alguses oli Venemaal plaan täita juba 2008. aastast ehitatav tuumajaam Peterburis ja seal ka alusel asuva kahe 35 MW võimsusega reaktori esimesed katsetused läbi viia. Selline kavatsus kohtas aga Põhjamaade, iseäranis Norra ning rahvusvahelise keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace aktivistide vastuseisu. Ja nii otsustati vedada aatomireaktoreid kandev alus Murmanskisse ilma, et sellele oleks tuumakütust laetud.
Politsei- ja piirivalveameti merepäästeteenistuse (SAR-teenuse) planeerija Marge Kohtla sõnul pole kuigi suur tõenäosus, et Venemaa ujuv tuumajaam kusagil Soome lahes madalikule sõidaks või sellega siin midagi muud ohtlikku juhtuks.
Kohtla räägib, et kuna puksiirkonvoi on raskesti juhitav, peavad kõik teised laevad sellele teed andma. Seega – mõningasi tõrkeid reisipraamide liikluses võib tuumalaeva transportimine siiski põhjustada.
„Meie reostustõrjevõimekusega alused Kati ja Kindral Kurvits on valmis õnnetuse puhul appi tõttama, aga pidevalt kõrval sõitmine ei ole vajalik,” selgitab Kohtla. „Ja eks lisaks jälgivad Soome lahel toimuvat laevaliiklust tähelepanelikult ka Helsingi, Tallinna ja Peterburi veeteede ameti radarid.”
Väärib märkimist, et ametlikult järgib Akadeemik Lomonossov marsruuti, mis jääb Soome rannapääste vastutusala territooriumile.
Akadeemik Lomonossovi näol on tegemist Peterburi Balti Tehases (OAO Балтийский Завод) viimase kümne aasta jooksul ehitatud alusega, mis ei ole võimeline iseseisvalt navigeerima, mistõttu kohast kohta liigutamiseks peab seda pukseerima.
Ujuv tuumajaam meenutab väliselt siiski tavalist laeva, see on 144 meetrit pikk ja 30 meetrit lai (võrdluseks – Tallinki Megastar on 212,2 m pikk ja 30,6 m lai) ning sellele on paigutatud kaks 35 MW võimsusega surveveereaktorit PWR.
Jaam kuulub Rosenergoatomile, selle ametlik margitähis on ПАТЭС – плавучая атомная электростанция. Teel läbi Läänemere saadab ujuvat tuumajaama Venemaa sõjalaev.
Jaama ekspluatatsiooniaeg on 38 aastat ja esimese suurema remondi peaks see läbima tosinkonna aasta pärast. Jaama eesmärk on varustada Tšuktsimaa lääneosa elektri- ja soojusenergiaga ning vajadusel ka muuta merevett magedaks.
