„Vabalt jätaksin enda juurde,“ ütleb naerdes mees, kelle huvi piisonite vastu on nüüd hüppeliselt tõusnud. „Tundub, et päeval magab ja õhtuti ning öösiti käib ringi.“

„Vahel on paar päeva kadunud, käib naaberküla õunaaedades. Siis tuleb jälle tagasi,“ rõõmustab Andris. „Naabrid pole loomaga tegelikult rahul – neil ta lükkas sarvega silorulli augu, sõi õunu, peeti ja kapsast ning kaevas maad üles. Mul on suur majapidamine, piisab kõigile. Õunu pole nagunii kuskile panna ja annan kuiva heina ka.“

Piison, läti keeles sumbrs, on silmnähtavalt suurem kui veised, aukartustäratavaks muudavad ta kõrge turi, lai pea ning suured sarved.

Valgevene piir on Mizānsi kodukülast kilomeetri kaugusel ja piiri lähedal vabalt elavast karjast on heinasööja loom ilmselt Lätti tulnud. Sügisesel ajal komplekteerivad piisonid oma haaremit ja seetõttu võibki isand pikemal retkel olla.

Euraasias elab kokku vaid paar tuhat piisonit, suurem osa neist Poolas ja Valgevenes, osa ka vabalt. Kunagi väljasuremise äärel olnud looma arvukus on hakanud tasapisi kasvama.

Läti looduskaitse esindajad kutsuvad inimesi sisserännanu suhtes tolerantseks jääma ning eeldavad, et pürg naaseb lõpuks kodumaale oma liigikaaslaste juurde.