Kui 2012. aasta aprillis avati Ringi tänava ääres taastusravikeskus Viiking neljas hoonekorpus, ei teatud veel arvata, et sama maja peauksest pääseb kolme aasta ja kolme kuu pärast Eesti ühte omapärasemasse veekeskusesse. Selline salamõte võis juba aastaid varem terendada kujutluspildina üksnes Viikingi ainuomaniku Toivo Ninnase kaugele ette nägevates kavatsustes, mida taiplik ärimees targu enda teada hoidis.

Kuigi tänasel kohtumisel kinnitas Ninnas sama veenvalt nagu kõigi eelmiste arenduste valmimise korralgi, et midagi rohkem enam ta juurde ei ehita, tõrgub senine kogemus spa omaniku sõnu päris lõpliku tõena võtmast. Enamvähem lõpuni täis ehitatud maalapil on veel sadakond ruutmeetrit vaba pinda. Kas sinna tuleb tema hea sõbra soovitusel hamburgeri müük või hoopis midagi enamat, selle mõttelennu üle Ninnas üksnes muheles lõbusalt, aga lisas tõsiilmeliselt juurde, et vee- ja saunakeskus valmis arvestusega olla ka 10–15 aasta pärast turul konkurentsi võimeline.

Veekeskuse nimeks valitud Viiking Saaga leiti väljakuulutatud konkursi tulemusena paljude heade pakkumiste seast. Maja oma rahvas käis välja „Valhalla“, mis on viikingite surmajärgne paradiis. Kuid võitjaks ja seega nime ristiisaks osutus siiski Eine Trogen. Vaderi ettepanek seostus viikingite ja veega vastavalt nimekonkursi ootustele parimal moel. Sõna 'saaga' pärineb vanapõhja keelest ja saagatekstid jutustasid sageli lugusid väärikaist meestest. Mõned saagad mainivad ka Eestit, nüüd siis ka Pärnut ja Ninnast. Nimi on hea kõlaga, kergesti hääldatav ja rahvusvaheliselt kasutatav.

Ka veekeskus ise ei ole vähem rahvusvaheliselt kasutatav, aga esmajoones on arendaja arvestanud pärnakate endi suuremate valikuvõimalustega, mida linna seitsmes veekeskus kahtlemata pakub eelkõige selge eristumisega teistest. Vee- ja saunakompleksi mahub 150 inimest. „Esimesel päeval oli korraga sadakond külastajat basseinides, saunades või istmetel puhkamas. Silmale jäi petlik mulje, nagu polekski eriti kedagi näha,“ rääkis Ninnas, kelle arvates ei peagi puhkaja ennast tundma pilgeni täis ruumi surutuna. Vanas basseinikompleksis oli mahutavus väga väike. Jaanuaris tehti uuenduskuur ka seal ja tegevus jätkub hommikuujumiste ning vesivõimlemistega, aga uue alaga veekeskust ei ühendatud.

Lisaks sellele, et uuel pinnal leidub piisavalt ruumi hingamiseks ja liikumiseks, tekitab eripärast naudingut ekslemine kääruliste seinte vahel. Ekslemine on päris põhjendatult öeldud, sest isegi Ninnas jäi viivuks jaapani basseini otsima. Basseine on mitmeid ja seinad looklevad näiliselt loodusliku tekke valikul. Kujutluspildis näeb lõõgastusala välja otsekui muistsetele viikingitele sobiliku puhkekohana võibolla kusagil Norra fjordides. Mitte kusagil ei näe sirgeid pindasid. „Ehitaja kirus rakiste tegemist, aga oli tubli, sest kõik keerukused tulid ilma ümbertegemise vajaduseta kohe hästi välja,“ kiitis Ninnas. Veeatraktsioonid valmistas ja paigaldas OÜ Oma Ujula.

Kõige suuremat veepeeglit on mitmesuguste atraktsioonidega umbes 265m2 ja basseinil pole mitte ühtegi jooksvat meetrit sirget seina. Sügavust on 1,3 m, keskosas kohiseb kosk. Veeseina taha võib minna istuma. Veekogus asuvale saarekesele pääseb ka mööda silda. Saarekesel saab mõnuleda sanaariumis ehk madala temperatuuriga (60 C) saunas. Veel on auru-soolasaun, aroomi-aurusaun, kadaka saun, kuum kuiv soome saun, niiske soome saun. Aga neid on rohkemgi. Saunad on peidetud „kaljuseintesse“ ja valgustid meenutavad stalagmiite. Looduses moodustuvad sarnased sambad karstikoopa laest tilkuvast veest välja sadestunud lubisooladest.
Lastebasseinil on sügavust pool meetrit. Suur mullivann on mõeldud kuni 15 inimesele. Põnev on vastuvooluga jõgi. Soojendusega leboistmete temperatuur on lähedane kehasoojusele. Külastajate teenistuses on massaažiistmed ja külma veega täidetud lähker, mille võib ühe kerge nööritõmbega endale või kaaslasele kaela kallata.

Vee ääres asub baar. Muide, baari töötajad läbisid vetelpääste koolituse, et tagada suplejate ohutust. Baari äärde jõudes kohtasin üsna juhuslikult kinnise õueala juurdeehituse arhitekti Riho Jagomägi. Tema loodud on ka kogu interjöör. „Laienduse projekteeris OÜ Projekt O2, minu nime kõrval tuleb kindlasti mainida ka Jaan Jagomägi nime,“ toonitas Riho Jagomägi. Koobaste imiteerimiseks kasutati peamiselt sakslaste spade jaoks toodetavat Wedy vahtplastplaati, mis kinnitub alumiiniumist karkassile. Huvitun, kas sisekujunduse ideekavand sündis omaniku peas või esitati arhitektile soovituslikke mõtteid. Selgus, et mõtteline kontseptsioon tekkis Riho Jagomägi jaoks suhteliselt kiiresti. Aeganõudvam oli insenertehniliste lahenduste leidmine. Konstruktiivse osa tööprojekti koostas Jüri Rao, AS Arcus insener.

Jutuajamise käigus palus Viikingi direktor Kairi Lusik pöörata pilk selja taga vee kohal süttinud loendamatule hulgale LED-lampidele. Loodud illusioon tähistaevast avardas „koobast“ veelgi, nagu oleks kusagilt „koopa“ võlvid taevale avatud.

Keerdtreppi kasutades pääseb katusele, kus kõigepealt jääb teele haavapuust laastudega kaetud viikingite saun, iglu. Katusel on tegemised veel käsil. Veekeskuse ehitamisega ei kaotatud roheala. Umbes 370 ruutmeetrile laotatakse haurutatud mulda, kus ei pidavat umbrohi võrsuma. Sellesse mulda istutatakse vähemalt tosinkond erinevat liiki madalaid taimi. Põõsad ei kasva kõrgemaks kui meeter. Koha leiab ka kultuurpihlakas, et anda vaheldust ülejäänud madalhaljastusele. Aiakese serva on kavandatud mänguplats, koht malelauale. Pingid on seesmise valgustusega, mis muudavad värve. Katuseaia projekteeris maastikuarhitekt Kati Niibo.

Ehituse peatöövõtja oli AS Paide MEK. Kompleksi valmimiseks kulunud 10 kuud kujunesid ehitajate jaoks keeruliseks ülesandeks, sest vee- ja saunakeskuse pidi rajama väga kitsastes tingimustes 1000 ruutmeetri suurusele sisehoovile. Kohapeal valati ca 80 vaia, mis süvistati 17 m sügavusele kandva pinnaseni. Ninnas selgitas, et nulltsükliga polnud võimalik A-korpuse lintvundamendi taldmikust sügavamale kaevuda.

Hiigelkausi põrandasse armeeriti 35 tonni rauda, põrand valati 30 cm paksusena. Spa põranda all asuvale tehnilisele korrusele paigutati umbes 5 kilomeetrit erineva läbimõõduga torusid selleks, et basseinide vesi tõrgeteta ringleks ja pumpade abil liivafiltritest puhastatud saaks.

Valminud kompleksist pool on peidetud maapõue, maapealne osa küündib kõrval olevate hoonete teise korruse akendeni. Sarikate ehitamise asemel valati ligemale kuus ja poolsada ruutmeetrit betoonkatust, mille peale julgeti rajada iluaed. Katuse ehitamisel kasutati uudse moodusena järelpingestatud betooni, mis lubas kandepostide arvu vähendada.
Vee- ja saunakeskuse projekti teostamist rahastati omavahenditest laenu võtmata. Omaniku taskust kulus keskeltläbi kolm miljonit eurot. Mullune Viikingi müügitulu oli 3,5 miljonit. Viiking Saaga annab taastusravikeskuses tööd veel 8 inimesele.

Kairi Lusik kinnitas, et keskus valmis just sellisena, nagu kavandatud. „Usun, et veekeskus meeldib rahvale ja võtab selle kiiresti omaks, sest hinnad ei ole Pärnus kõige kõrgemad ja palju loeb ka kesklinna piirkond.“

Viiking Saaga pidulik avamine toimub 19. augustil, kui kõik viimistlevad tööd on lõpetatud.