Toomas Huik, Postimees/Scanpix

Jõgeva kohtumaja neljas korrus. Läbi lahtise akna ees olevate roostes trellide kostab saali varblaste äge siutsumine. Korraks kraaksatab ka künnivares. Haigla kõrval tähendaks vareste kraaksumine halba. Küllap ka kohtumajas.

Taevas trellitatud akende taga on pilvitu.

Kohtusaali põrandat katab graniitkivi imitatsiooniga linoleum, kuid laes haigutavad pruunid laigud, siit-sealt on krohv maha pudenenud. Need kaks asja - sädelev tuttuus põrand ja murenev lagi - on omavahel teravas kontrastis.

Prokurör Marge Püssi selja taga on tema "laskemoon". Umbes 30 pruuni pappkasti. Igaüks neist täis topitud valgete kaantega toimikuid. Ühes kastis, loen üle, on kümme paksu toimikut. Iga toimik on sama paks kui Tolstoi romaani "Sõda ja rahu" köide.

Kui prokurör Püss Jõgevale sõitis, tuli tal tähtsad kastid järelkäruga kaasa vedada. Kohtunik Ülle Raag istub kõrge seljatoega mustas massiivses toolis, mida kaunistab riigivapp.

Prokurör Püssi vastas istuvad, nagu ikka, kohtualuste advokaadid. Legendaarne Monika Mägi. Tartu Monika Mägiks kutsutud Sirje Must ja Aadu Luberg. Kunagine Tallinna politseiprefekt.

 Üldsegi mitte varblane

Kohtu alla antud tegelaste ninamees Erki Aavik pole mingi varblane.

Kui palju Eestis selliseid mehi üldse on, kes saavad CVsse kirjutada: Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni liige, Eesti Vabariigi Riigikantselei direktor, turvafirma Akropol peadirektor, Saksa Auto ASi juhatuse esimees, Eesti Jahimeeste Seltsi president ja Pöide vallavolikogu esimees, ERSO ja filharmoonia viiuli-solist.

Eksklusiivses suurettevõtjate klubis, kuhu teiste hulgas kuuluvad Tiit Vähi, Toomas Luman, Urmas Sõõrumaa, Jüri Käo, Tõnis Palts, Neinar Seli, Olari Taal, Indrek Neivelt ja Oliver Kruuda, on
Aavik paraku esimene, kes kohtu alla antud nii raske süüdistusega, nagu seda on suures ulatuses rahapesu.

Pärast seda, kui Aavik 2006. aasta 2. novembril esimest korda ülekuulamisele läks ja sealt 48 tunniks Tartu arestimajja ning edasi pooleks aastaks vangimajja kupatati, šokeeris see paljusid. Aaviku kaitseks astusid välja mitmed suurärimehed, näiteks Jüri Käo ja Urmas Sõõrumaa, lubades ta vabadusse laskmisel oma eestkoste alla võtta.

Kohus ei võtnud neid kuulda. Suurettevõtjate klubi ühel liikmel tuli järgmised kaks ja pool kuud tsemendi peal veeta.

Aaviku kohtulugu on eelmänguks sellele, mis hakkab juhtuma maadevahetuse saagas, kus kohtu ette peaks astuma Aavikust veelgi suurema haardega ärimees, Eesti üks rikkamaid mehi Toomas Annus.

Varblane pole ka Aaviku vastasmängija - Lõuna ringkonna prokurör Marge Püss. 2006. aastal valisid Eesti prokurörid ta aasta prokuröriks. Prokurör Püss süüdistab Aavikut peale korduva rahapesu veel suurte summade omastamises ja ametiseisundi kuritarvitamises.

 Miljon päevas

Suur osa läinud neljapäevast kulus Weroli endise pearaamatupidaja Kaja Pärna küsitlemisele.

AS Werol Tehaste ühe staažikama töötajana teab too naine kõige paremini, mis skandaal-ses tehases tegelikult on juhtunud. Kuidas ja kuhu rahad liikusid ning kelle käsul; kuidas rapsiseemne hind maailmaturul üles-alla hüppas ja kuidas Painküla rahvas seda omal moel arvestada püüdis; kuidas ja kust hinnalise seemne varumine käis.

"Palun avada IX köide, lehekülg 121," alustab prokurör Püss. Seal on faks, kus Kaja Pärnal palutakse kanda Lätis asunud Vene firmale Tetra Invest 75 000 eurot ettemaksuna 3000 tonni rapsiseemne eest.

Oli 2. juuni 2004. Rapsiseemet ei olnud ja tootmine seisis juba maikuust alates.

Selleks et Weroli tehased täisvõimsusel töötada saaksid, kulus ööpäevas 210 tonni seemet. Kui seda ei olnud, oli õhtuks ei vähem ega rohkem kui miljon krooni miinust tiksunud. Saamata jäänud müügitulu. Ja nii tervelt 61 päeva tol 2004. aasta suvel.

"Kas nimetatud ettemakse alusel ka tarne toimus?" pärib prokurör Püss edasi.

"Ei, nimetatud ettemakse alusel ei toimunud tarnet," vastab pearaamatupidaja Pärn.

Küsimusi sajab igast kandist. Prokurör, kohtunik, advokaadid, küsivad ka kohtualused ise.

Künnivares kraaksatab trellide taga.

"Kui suur oli Weroli tehaste kogukahjum kuni 2003. aastani?" See tähendab enne Aaviku saabumist Werolisse.

1999. aastast tehases töötanud pearaamatupidaja teab seda suurepäraselt.

"Ligemale 100 miljonit," ütleb Pärn ja jätkab: "Kui ma 1999. aastal tehasesse tulin, oli see 21 miljonit, siis 27, siis 24, siis 11 miljonit."

2004 toimus muutus - kahjum oli kõigest 3,9 miljonit.

"Kui tehas oleks täisvõimsusega töötanud, oleks ta vähemalt nullis kui mitte kasumis olnud," teatab pearaamatupidaja. "Aga meil ei olnud juba maist toorainet."

Kaasistuja, soliidne turd mees, jõllitab tunnistajat prillide tagant. Kohtusekretär klõbistab uinutavalt klaviatuuril.

Pearaamatupidaja avab õlitehase igapäevaelu tagamaid. "Kuna varumislepingut sõlmiti veebruaris-märtsis, ammu enne seda, kui hakatakse suvirapsi külvama, siis kunagi ei olnud teada, milliseks sügisel saak kujuneb. Kas taevaisa on armuline ja jagab rapsile piisavalt soojust ja niiskust."

Eestis saagi ikaldumise korral tuli Painkülas valmis olla, kust siis toorainet saada. Rapsiseemne maailmaturu hind ja selle muutumine on suur teadus.

"Kas te olite teadlik, et Weroli juhatus kavatses palgata maakleri, kes aitaks varumist korraldada?" pärib prokurör Püss.

"Jah. Oma maakleri omamine oleks vähendanud tehaste kulusid."

"Kas te teate, miks läbirääkimised katkesid?"

"Välismaalt sisse palgates me ei suutnud talle töötasu maksta. Eestis ei olnud sellise kvalifikatsiooniga inimesi."

Aaviku advokaat Monika Mägi tahab teada, kuidas pearaamatupidaja kui Weroli asjadega kõige paremini kursis olev inimene hindab toonast meeskonnatööd.

"Painkülas olid väga usaldusväärsed suhted," selgitab pearaamatupidaja. "Kollektiiv vedas ühte vankrit."

"Kas need, kes juhtkonda kuulusid, olid firmale lojaal-sed?" tahab advokaat edasi teada. "Või oli nii, et mõisa köis - las lohiseb?"

"Pigem oldi positiivsetele tulemustele orienteeritud," vastab pearaamatupidaja ja lisab, et väga raske on töötada ettevõttes, mis aastaid kahjumis olnud.

"Erki Aaviku tulekuga toimus väga oluline muutus meeskonna mõtlemises, tekkisid terviklikud meeskondlikud arutelud," väidab Pärn.

 Skuutrimeeste tarkus

Aavikut ja temasuguseid kutsutakse tõbiste firmade ihuarstiks. Kui ettevõte hakkab kõrbema, kutsutakse temasugune mees asja vaatama. 1997 asutatud ja algusest peale rahalistes raskustes sipelnud Werol polnud Aaviku jaoks kaugeltki mitte esimene ettevõte, mida jalule upitada.

"Kõigepealt tuleb välja selgitada, kas leidub mingeid võimalusi olukorra parandamiseks või teha võimalikult väikese kisaga hädatapmine. Usun, et Werolil on paremad päevad veel ees," ütles täna kohtupingis istuv mees neli aastat tagasi ehk veidi pärast õlitehase juhiks saamist ajalehele Äripäev.

Igal ametil on omad reeglid ja omad nipid. Nii ka tõbiste firmade ihuarstidel.

Siinkohal meenub mulle üks aastatetagune jutuajamine
Aavikuga. Werolist rääkides viis ta jutu skuutrimeestele, tunnistades, et talle meeldib nende tarkus: nii kui kiiruse maha lased, oled omadega sees.

"See oli ainus võimalus, muidu oleks tulnud kohe pankrot välja kuulutada," selgitas Aavik toona. Oli ju Aaviku Werolisse tulles ettevõtte kahjum sada miljonit krooni.

"Ma pidin ajama vungi nii suureks, et sellega pääseks kuivale," ütles ta.

Teine võte on vastupidine - tõmmata kõik pidurid peale ja jääda urusuusse istuma. Olenevalt turu olukorrast kas nina või tagumik väljas.

Aga see Aavikule ei meeldinud. Kui, siis üksnes täie auruga jamast välja.

Tõsi, närvid peavad korras olema ja balansseerida tuleb n-ö piiri peal.

2004. aastal varus tehas Aaviku juhtimisel kaks korda enam rapsiseemet, kui nõukogu seda lubanud oli. Paraku oli hind süüdistuste järgi liiga kõrge ja prokurör Püssi rehkenduste kohaselt sai tehas sellest ligi 40 miljonit krooni kahju.

Lahing, mis läinud nädala esmaspäeval Jõgeva kohtumajas algas ja viis päeva jutti ühtejärgi kestis, kogub alles tuure.

Mida kumbki pool võidu nimel ette võtab ja millised salarelvad on vastastel tagataskus, kõike seda on täna veel liiga vara öelda.

Järgmised istungid on 12. ja 13. mail. Siis tuleb suur suvi vahele.

Kui lapsed kooli lähevad, algab kõik taas. Istutakse esimesel, teisel ja neljandal septembril.

Siis puhkab prokurör. Taas tullakse kokku 29. ja 30. septembril ja 1. oktoobril.

Nii see asi jõuluaega jõuab. Ja siis uude aastasse.