Tuve Kärneri sõnul on aadressitalgutel vähemalt kaks eesmärki: turvalisem tunne ja hoone parem ilme. Foto: Ingmar Muusikus

Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi ettevõtmised väärivad juba praegugi kohta Eesti ajaloos. Nüüd on selle seltsi liikmed eesotsas Tuve Kärneriga loonud seltsingu “Majanumbrid korda!”.

Ülesanne, mille järvajaanilased endale võtsid, on selge.

See kõlab nii: “Püüame talgutega jõuda niikaugele, et meil poleks enam kahte Pikk tänav 8-t ega kahte Pikk tänav 18-t, et poleks enam mitut kakskeelset tänavasilti, et kaoks segadus nii Pika kui ka muude tänavate majanumbritega.”

Muudatused ka kaardile

Esmalt eemaldatakse valed ja eksitavad numbrid, seejärel paigaldatakse puuduolevad.

Tänavate algusesse ja lõppu, samuti ristmikele, paneb sildid vallavalitsus.

Koostööd tehakse kaardikeskusega Regio. Kui kõik töö käigus tekkinud täpsustused ja parandused on kohalike poolt kaar-
dile kantud, valmistab Regio kiletatud voldikkaardid, mis antakse neile, kes juhivad Järvamaal päästeteenistust, politseid, kiirabi ja kirjakandjaid.

“Nemad kirjutavad alla ka pöördumisele, mis läkitatakse nendele eramute valdajatele ja firmajuhtidele, kelle valduste märgistamine vajab korrastamist,” sõnab Kärner.

Seltsingu liikmed loodavad, et ettevõtmisest tunnevad rõõmu ka kullerfirmad, Järva-Jaani külalised, aga ka kohalikud ise.

Algatuse põhiline põhjus on lihtne – kahjutule, haiguse või kurja inimesega hädas olija kutsub abi, ütleb ka aadressi, aga appiruttaja ei leia õiget kohta lihtsalt üles.

Kui tuletõrjet võib aidata tõusev suits, siis kiirabi ja politseid mitte. Seda ka suhteliselt väikeses Järva-Jaanis.

“Nägin hiljuti Pikal tänaval kiirabiautot, mis vilkurite plinkides nõutult õiget aadressi otsis,” räägib Kärner, kes ise on mitu korda abistajaile teed juhatanud, eriti just pärast valla külapiiride muutmist.

Otsimise taustaks vilkurid

See, et aadresside asi just nüüd ette võeti, johtub ühelt poolt tõsiasjast, et aasta 2011 on kuulutatud vabatahtlike aastaks. Teiselt poolt on moodi läinud ka “Teeme ära!” talgud.

Ettevõtmine pole aga vaid talgukeskne, tööd juba tehakse.

Seltsingu “Majanumbrid korda!” ja Järva-Jaani vallavalitsuse koostööna kaardistati kõik majavaldused ja ristmikud, välja selgitati puuduvad, valed ja kakskeelsed märgistused.

Koostamisel on kord, mis sätestab märgistustele esitatavad nõuded. Peetakse läbirääkimisi firmadega, kes valmistavad majanumbreid ja tänavasilte.

Kohalikele on teatatud, et neid ollakse nõus silditöös abistama: edastama hinnapakkumised, paigaldamisel appi tulema. “Teha on aga veel suur töö,” tõdeb Kärner.

Neile, kes ise osaleda tahavad, on valmis hulk õpetussõnu: paigaldage märgistused ikka nii, et need oleksid nähtavad nii suvel lehes puude ja põõsaste kui talvel kõrgete lumehangede aegu.

“Kui teil on aga naaber, kes alaliselt ei ela Järva-Jaanis, kuid kelle majanumber vajaks korrastamist, teatage algatusest ka temale,” kõlab üleskutse.

Kolmapäevase seisuga oli kogu Eestis kirja pandud 403 “Teeme ära!” talgut.

Esimese vahekokkuvõtte järgi on kõige levinumaks liigiks heakorra- ning külatalgud. “Palju korraldatakse ka mälestiste ning terviseradadega seotud talguid,” tõdeb ettevõtmise eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür.