Kuuride lammutamine ja saagimine, mis Sänna kultuurimõisas tänavugi kavas, oli talgute sisuks ka mullu. Foto: Ieva Dubaņēviča ---

Kõrvuti on eestikeelne “Teeme ära!”, võrukeelne “Teemi är´!” ja kihnukeelne “Tiemend ää!”.

Tõsi, töötegemise indu ja tulemust see tõenäoliselt kuigi palju ei mõjuta. “Eks võrokiilse inemise iks tegeva är´,” lausus Urvaste seltsimaja talgute juht Airi Hallik-Konnula.

Kuidas see võrukeelne nimi talgute külge tuli, ei oska talgujuht öeldagi. “Aga see on loomulik ja tore,” tunnistab ta.

Hallik-Konnula sõnul on keelest olulisemgi vanale talgukombele uue elu andmine. “Urvastes peseme seltsimaja aknaid ning lõikame-lõhume küttepuid, et majas ka talvel tihedasti tegutseda saaks,” rääkis ta.

Samal ajal peetakse koristustalgud naaberkülas Uue-Antslas ning Pokumaal. Kolmes paigas on koristustalgud juba toimunud.

Urvastes jagatakse Urbanit

Urvaste talgud on hüüdlause “Teemi är´!” kõrval omapärased ka seetõttu, et ühise töö tasuks jagatakse kogukonna kinkekaar-te, mida võib nimetada ka vautšeriks või oma rahaks. Kaardi nimeks on urban ning selle on kujundanud Epp Margna.

Urban on üks nendest ideedest, millega Urvaste Külade Selts soovib kogukondade koostööd elavdada ja tukkuvaid külasid äratada.

Eelmisel kevadel trükiti 300 urbanit ning nüüd, kui talgupäev ei ole veel alanudki, on karbis alles vaid kaks uut kaarti.

“Õnneks saame taaskasutusringile lasta need urbanid, mis on meile inimeste käest tagasi tulnud,” lausus Hallik-Konnula.

Tagasi tulevad urbanid järgmisel moel: Urvaste Külade Selts pakub urbanipäeva laadal (tänavu 28. mail) pannkooki ja loteriipileteid nii raha kui ka urbanite eest, samuti saab sellega külastada Pokukoda.

Tõenäoliselt tuleb urbanile kasutusvõimalusi juurde nuputada, sest talgutele on oodata vähemalt iga kümnendat vallaelanikku.

Võru keeles, Muhu meeles

Võru keelt kõneldakse ka talgutel, mille nimeks “Sänna mõisapark. Teemi är´!”.

Kummalisel kombel pole talgujuht ja kultuurimõisa üks eestvedajaid Hendrik Noor aga mitte sugugi sünnilt kohalik, vaid hoopis muhulane.

Tööks, mida Sänna kultuurimõisa heaks tegema hakatakse, on vanade kuuride küttepuudeks saagimine. Kuure on palju.

“Arvestasime, et kui ilma talguliste abita neid küttepuudeks tükeldama peaksime, läheks juulikuuni välja,” kõneleb Noor.

Talgutega loodetakse saada 40 ruumi puid, mida tuhanderuutmeetrise pinnaga mõisahoone tarvis pole just üleliia. “Ahjud söövad ka palju,” tõdeb ta.

Kuidas aga “Teeme ära!” muhu keeles kõlaks? “Teeme ää!” vastab Noor. “Aga võib-olla saab seda “teemet” ka veel kuidagi murda.”

Kakuamipaadist saab iluasi

Kihnlased lähevad talgutele samuti omakeelse hüüdlause all. Koduleheküljel www.teemeara.ee on nad uhkelt välja hõiganud “Kihnu Mere Seltsi talgupäev – Tiemend ää!”.

Töökindad tõmbavad kätte Kihnu Mere Seltsi liikmed ja nende fännid. Facebooki fännilehel on end osavõtjana kirja pannud paarkümmend inimest.

“Merendushuvilistest kihnlasi ja massakaid (mittekihnlasi – toim) koondav selts teeb enamiku töödest talgute korras, pole see 7. mai ka midagi erakordset,” hindab talgujuht Reet Laos. “Ka vanasti ehitati Kihnus kõik purjelaevad talgute korras valmis.”

Tänavu plaanitakse korrastada mereseltsi hoonet nii seest kui väljast, kohendada lappajat, paigaldada maja merepoolsesse nurka meresõidud lõpetanud kakuamipaat ja käia surnuaial, et korrastada saare laevameistrite haudu.

“Päeva lõpetuseks lööme kogu saare talgurahvaga jõujaamas varajaste hommikutundideni tantsu ansambli Kihnu Poisid saatel,” lubab Laos.

Tulijaid on tuhandeid

Eilse seisuga oli registreeritud 920 talgupaika ja rohkem kui 10 000 tööle tulijat. Arvestades viimase aja lisandumisi pole võimatu, et arvud kasvavad laupäevaks veelgi.

Ühisele tööle suundujatele pakuvad abi mitmed ettevõtted ja asutused.

Edelaraudtee võimaldab talgupaika sõita tavalisest poole soodsamalt, Refonda võtab vastu vanametalli, Opeli esindustesse võib viia kasutatud autorehve. Talgujuhtidele kehtivad soodustused tööriistade, supi ja muu vajaliku soetamiseks. Portaali Sõida.me kaudu saab endale leida sobiva seltskonna tööle sõitmiseks.

Mitmes maakonnas kehtivad talgulistele kohalikud eripakkumised.

Talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüüri sõnul on Eestis juba asutusi ja ettevõtteid, kelle jaoks on talgutel osalemisest kujunenud tava.

Mitmete firmade jaoks on see töökultuuri osa, milleta ei kujutata kevadet enam ettegi.

Võimalus end ühte või teise paika üht või teist tööd tegema pakkuda on ka praegu. Näiteks Rakke linnamäele oodatakse appi koguni tuhandet inimest.

Prügist oma tegemisteni

Esimene sarnane algatus, “Teeme ära 2008”, tõi Eestimaa metsadesse prügi koristama 50 000 inimest.

Selleks ajaks oli riigi- ja eramaal kaardistatud kokku 9000 tonni prügi, millest vähemalt 2/3 ka kokku koguti.

2009. aastal toimusid mõttetalgud, kus osales 12 000 eestimaalast.

Eelmisel aastal jõuti põhimõtteni, et iga kogukond otsustab, mida ja kuidas mai alguses ühiselt ära teha. Kokku oli osalejaid rohkem kui 30 000.


Tarmo Tüür, “Teeme ära!” talgupäeva eestvedaja

Tunne on laupäeva oodates vägev, kas või kirja pandud talgupaikade ja inimeste arvu vaadates. Pealegi on teada, et kirja panevad end põhiliselt kaugemalt tulijad ning tegelikke töötegijaid on poolteist korda rohkem.

Arvud pole meie jaoks siiski kõige olulisemad. Palju tähtsam on see, et Eestimaal leidub vähemalt tuhatkond kogukonnaliidrit, kes suudavad ise midagi ette võtta ja ka teisi kaasa kutsuda. Nende najal me siin Eestimaal edasi rühimegi.

Aastatega on vähenenud kevadise talgupäeva nii-öelda kampaanialisus. Inimesi pole kokku hüüdmas tuntud näod, vaid need, kes ise talgutel osalenud ja nüüd ka teisi kaasa kutsuvad.

Muidugi ei saa me kinnitada, et kõik talgutele tulijad just armastuse leiavad, aga midagi leitakse kindlasti.

Usun, et juba lähimatel aastatel pole üldse ühist üleskutset vaja, töö võetakse ja tehakse kogukonnas. Küll võiks innustust vaja olla paikades, kus eestvõtjat ja talgukogemust seni pole.