5 põhjust, miks sa viiruseid ligi tõmbad

Külmetushaigus tähendab alati nakatumist viirusega, millele eelneb inimese vastupanuvõime vähenemine. Viimast mõjutavad peamiselt viis tegurit.

Inimese vastupanuvõime väheneb, kui

1) keha jahtub tuuletõmbuses,

2) ületöötamise või unepuuduse tõttu on väsimus,

3) ollakse liigselt/väheselt treeninud,

4) esineb vale toitumine, krooniline haigus (nt uneapnoe),

5) tehakse suitsu.

Kõige sagedamini algab ülemiste hingamisteede viirushaigus – maakeeli külmetus – halva enesetunde, külmavärinate, väsimuse, peavalu, nohu, köha, kõhuvalu või muu sarnase sümptomi kaebusega. Enamasti toob viiruse inimeseni tema pereliige või kolleeg, ka ühistranspordist võib viiruse saada, kirjutab portaal Terviseuudised.

Teadlased on leidnud ligi 200 rinoviirust, mis võivad põhjustada ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni. Me haigestume külmetusse sageli, kuna viirusi on palju, nad muudavad end pidevalt ning meie immuunsüsteemile on nad igal sügisel võõrad.

Täiskasvanud, kes veedavad palju aega koos lastega, võivad sagedamini haigestuda ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni. Põhjus on lihtne – lasteaialaps põeb keskmiselt kuut külmetushaigust aastas, kuna laste seas on raskem vältida kehalist kontakti ning hoida haigeid lapsi rühmakaaslastest eemal. Samas on teatava hulga viirushaiguste läbipõdemine lapseeas ka vajalik, et keha vastupanuvõime saaks areneda.

Külmetusele ei ole ravi, vaid haigus tuleb läbi põdeda kaebusi leevendades: jää töölt koju, tarvita ninaturset alandavaid ravimeid; käsimüügi nohuravimeid, valu- ja palavikualandajana kasuta paratsetamooli või ibuprofeeni, tee kätele ja jalgadele kuuma vanni ning tarbi rohkelt tervislikke vedelikke (vesi, tee).

Soovitused gripihooajaks

• Köhimisel ja aevastamisel vabaneb miljoneid süljepiisku, mis võivad viirust kanda – hoidu köhijast ja aevastajast!
• Nuuska, aevasta ja köhi ühekordsesse pabertaskurätikusse, pärast kasutamist viska paber kohe prügikasti, seejärel pese käed.
• Nakatumine ja viiruse kiire paljunemine toimub tavaliselt haigustekitaja sattumisel silmadesse või nina/suu limaskestale – ära puuduta nägu pesemata kätega! Enamus meist puudutab enda nägu päeva jooksul kümneid kordi.
• Parim kaitse on rünnak viirustele – pese päeva jooksul korduvalt käsi vee ja seebiga lauldes mõttes või valjusti ühe korra “Põdral maja metsa sees”. Hõõru nii peopesi kui ka käe selgi.
• Juhul kui vett ja seepi ei ole käepärast, hoia 60%-lise alkoholi sisaldusega desinfektant läheduses ning kasuta mitmeid kordi päevas. Eriti peale teise inimese puudutamist.
• Viiruste hooajal pööra erilist tähelepanu pindade desinfitseerimisele. Viirused on vastupidavad, väliskeskkonnas säilivad need kuni 24 tundi. Ukselingid, lülitid, üldkasutatavad kirjutusvahendid, TV-puldid, autovõtmed, telefonid, lauapinnad, tualetipinnad, poekärud, mänguasjad on kõige tavalisemad kohad, mis on haigustekitajatest saastunud.
• Keha vastupanuvõime on parem, kui pöörad tähelepanu piisavale uneajale. Täiskasvanu peab magama öösel järjest vähemalt 7 tundi. Kui sinu uneaeg on lühem või uni on katkendlik, pöördu arsti vastuvõtule.
• Jälgi tervisliku toitumise reegleid!
• Viibi piisavalt värskes õhus.
• Lae tööpinged maha regulaarselt sportides.
• Kõlab ehk klišeelikult, aga ole positiivne! Uuringud näitavad, et rõõmsameelsed, aktiivsed ja rahulikud inimesed haigestuvad vähem külmetusse kui kurvad, loiud, ärevad, vihased ja depressiivsed kaaslased.