Tillmann arvab, et kuna alkohol tekitab sõltuvust, on inimene oluliselt joomise suunas kallutatud, soovib ta seda või mitte. Kui sinna lisada ka reklaami mõju, on otsus veel rohkem mõjutatud, kui arvatagi oskaksime. "Tubaka- ja alkoholireklaami vähendades võtame natuke vabadust ära tööstustelt ning anname suure hulga valikuvabadust tagasi tarbijatele ja nende lähedastele," väitis Tillmann. Tubakatööstusega on selles mõttes läinud paremini kui alkoga: nagu Tillmann räägib, on tema teisel kodumaal Inglismaal suitsud pakendatud kõik ühtviisi igavalt tumerohelisse pakendisse.

See on hästi balansseeritud eelnõu," ütles Tillmann Eestis kavandatavate alkoreklaami piirangute kohta. "On võetud parim osa teistest riikidest."

Eesti elanike alkoholitarbimine on Põhjamaadega võrreldes üks suuremaid. Tingituna väiksemast tarbimisest ja suurematest müügipiirangutest on alkoholist tingitud kahjud Põhjamaades oluliselt väiksemad kui Eestis. 2014. a Alkoholi aastaraamatu kohaselt oli alkoholi müügikohti Eestis 100 000 elaniku kohta 199,1 samas kui Soomes 107,4, Norras 90,7 ja Rootsis 81,5.

Mõnigi ekspert ütleb, et tarbijaid üritab alkotööstus võita juurde ennekõike kahest tarbijarühmast: naiste ja laste hulgast. Just nende suunas rullub glamuurse alkoreklaami põhimass. Õieti kasvatatakse juba peaaegu et hällilapsi nn lastešampusega uuteks tarbijateks. Suitsidoloog Airi Värnik sõnul hoolitseb aga uus alkoholipoliitika selle eest, et sõltlasi võimalikult vähe juurde tekiks, eriti laste hulgas. "Lahjad limonaaditaolised joogid on lausa kuritegu," nentis ta. "Väljakujunenud alkohooliku ravi on keeruline, väheefektiivne ja kulukas, aga neid võimalusi tuleb muidugi ka rakendada, vahel on õnne. Tõestatult kõige efektiivsemad abinõud alkoholisõltuvuse vähendamisel on alkoholi maksustamine, juurdepääsu piiramine ja reklaami keelustamine, lisaks nõustamine esmatasandi arstiabis ja intensiivne joobe kontroll teedel. Ja seda kõike tuleb rakendada ühel ajal, kombinatsioonis. Uimastite tarvitamine ei ole inimõigus, sellega on seotud väga palju traagilist teiste inimeste suhtes, see on kokkuvõttes ka majanduslik kahju."

Sotsiaalministeeriumi ametnik Triinu Täht viitas ühele teadusprojektile, et alkoreklaam paneb noored jooma. Valdav osa alkoholireklaame näitab alkoholitarbimist kui lõbusat, meeldivat ja tagajärgedeta tegevust. Lisaks kujutatakse neis keskmisest ilusamaid, rikkamaid ja õnnelikumaid, kel läheb elus hästi. Noored, kellele alkoholireklaamid meeldisid, kaldusid rohkem ka seal näidatut tõe pähe võtma. "Iga nädal, mil alkoholi reklaamikeeld edasi lükkub, lisab alkoholitootjatele ja -müüjatele miljon eurot käivet, kuid tapab kaks inimest," lisas Tillmann. "Olen alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu suur toetaja. Saatsin e-kirja 20 riigikogu liikmele, kui tootjad-reklaamijad jt parlamendi majanduskomisjoni kutsuti. Hämmastav, et kutsutakse kohale väikene lobigrupp, kes kannavad alkopiirangute tõttu justkui kahju, samas on välja arvutatav, et väiksem alkoholitööstus tähendaks väikest valu pisikesele grupile, aga suurt tervisekasu ja majanduskasvu 98-protsendilisele enamusele. Kindlasti paneb alkoholi reklaamimine rohkem jooma. Oleks loogiline, et terve Eesti jooks vähem."

Tillmanni ütlus, et iga alkotööstuses teenitud miljon eurot toob kaasa kahe inimese surma, rajaneb lihtsal arvutusel. Alkomüügi vähenemine kümne protsendi võrra kukutaks tootjate ja poodide käivet umbes ühe miljoni euro võrra nädalas. Tegelikult tooks tarbimise 10% vähenemine kaasa isegi rohkema arvu surmade vähenemise kui kaks maksa- vm tervisekahjude tõttu hukkunut. Vähem enesetappe, liiklusõnnetusi jne. Iga 100 000 elaniku kohta sureb igal aastal alkoholi tagajärjel vähemalt 57 inimest, väidab tervise arengu instituut.

Peaminister Jüri Ratas rõhutas, et alkoholipiirangute eesmärk on eelkõige vähendada alkoholi tarbimist ning sellest tingitud õnnetuste, surmade ja haiguste arvu. Ratase sõnul on alkoholi tarbimine Eestis jätkuvalt liiga kõrge. "2015. aastal tarbiti meil 8,7 liitrit alkoholi elaniku kohta. WHO hinnangul toob tarbimine üle kuue liitri elaniku kohta kaasa olulised kahjud rahva tervisele, mis ületavad igal juhul alkoholiga seotud majandusharude toodetud tulu," selgitas Ratas. "Eesti lähtub oma alkoholipoliitikas teaduslikult tõestatud kõige mõjusamatest sammudest: alkoholi kättesaadavuse ja reklaami piiramisest ja ravi pakkumisest. Alkoholi tarbimise ja sellega kaasnevate kahjude vähendamiseks peab aktsiisitõus olema kiirem kui palgatõus, sest muidu muutub alkohol inimestele üha kättesaadavamaks. Just seetõttu kiirendame lahja alkoholi aktsiisi tõusu."

Alkoholi- ja reklaamiseaduse muudatustega, mis praegu menetlemisel, tahetakse piirata alkoholireklaami sisu ja kujundust. Samuti keelatakse alkoholi reklaamimine väliplakatitel, sotsiaalmeedia võrgustikes ning ajalehe ja ajakirja lisaväljaannete esi- ja tagakülgedel. Veel tahetakse keelata müügi edendamise võtted, mis annavad soodustusi alkoholi ostmisel suuremas koguses. Valitsuse soov on panna põlu alla alkoholireklaam TV-s seni viljeletud kaunite laulu- ja lustimängudega, kus näiteks murueide tütred kaunilt ringi hõljuvad.

Alkoholitööstureid esindav Janek Kalvi ütles, et kuigi alkoholitootjad tahavad olla seaduskuulekad, hakkavad nad end ilmselt reklaamima välismaa telekanalites, mis siin levivad, kui seadus ikka tugevalt ülekohtusena tundub. Alkoholireklaam on ka meediale oluline kasuallikas. Samas see, kui suur on üldse alkoreklaami käive Eestis ja kui suur pirukas sellest rahast läheb ümberjagamisele, on justkui sõjasaladus. Võib väita, et summa jääb aastas kahe ja 18 mln vahel. Uuringufirma Kantar Emor rääkis 2015. aastal umbes kahest miljonist eurost. Samal ajal nimetas alkouuringutega tegelenud Terve Eesti Sihtasutus hoopis teistsuguseid numbreid: juttu olevat kogunisti 18 mln eurost.