EV100 paraad Vabaduse Väljakul. Viimases reas oleval neiul on tõenäoliselt halb hakanud. Foto: Tiit Blaat


Teadaolevalt vähemalt kolme inimesega juhtus see nii mullu, mil Eesti Rahva Muusemis toimunud vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt oli korraldatud tavapärasest veidi erinevalt - paljud külalised pidid presidendi kõnet kuulama ja kontserti vaatama püsti seistes. Suvisel võidupüha paraadil, langes rahvast samuti nagu loogu - teadvuse kaotas koguni seitse inimest.

„Selliseid asju ikka juhtub, kui peab kaks tundi rivis seisma. Nooremad kipuvad seda kramplikumalt tegema,” kommenteeris toona kaitseliitlaste teadvusekaotusi Delfile Kaitseliidu avalike suhete osakonna nooremstaabiohvitser Merle Norit ning lisas, et neis juhtumites pole iseenesest midagi ebatavalist. Ega olegi.

Miks siis olukorras, kus tuleb pikka aega püsti seista, minestus peale kipub? Ja mida termin „sünkoop” üldse tähendab?

Minestuse tekkepõhjusi on mitmeid, ent uuringute kohaselt on enamik neist reflektoorset vasovagaalset tüüpi. Sellise minestuse esilekutsujaks võivad olla nii emotsionaalne pinge, hirm, valu, füüsiline koormus kui ka püsti seismisega kaasnev koormus ehk ortostaatiline stress.

Paraadidel ja vastuvõttudel on minestamist käivitavateks faktoriteks tavaliselt just seismisest tekkinud koormus, lisanduda võib vedelikukaotus. Vahel aitavad minestamisele kaasa ka õhupuudus, kõrge õhutemperatuur ja suvisel ajal lagipähe paistev päike.

Kõigi nende faktorite mõjul tekib mööduv teadvushäire, mis on põhjustatud üldisest aju verevarustuse vähenemisest. Seda iseloomustab kiire algus (inimene kukub ootamatult), lühike kestus (mõnikümmend sekundit kuni paar minutit) ja täielik iseeneslik paranemine (enamik minestanutest arstiabi ei vaja).

ageli tuntakse enne teadvusekadu, kuidas “silme ees läheb mustaks, jalad on vatti täis, sipelgad jooksevad mööda jäsemeid, kõrvus kohiseb”.

Minestuse tekkemehhanism on lihtne: vererõhk langeb ja peaaju ei saa piisavalt hapnikuga rikastatud verd, mistõttu aju kõrgem struktuur – ajukoor – lülitub välja.

Minestanud inimene näeb välja kahvatu, tema nahk onn jahe ja higine, hingamine pindmine ja aeglane. Enamasti on teadvusetus, nagu öeldud, lühiajaline ning pikali kukkudes taastub see kiiresti. Sestap räägitakse vahel, et minestuse korral annab loodus ise esmaabi: maha kukkudes satub keha horisontaalasendisse, peaaju verega varustatus paraneb ja inimene tuleb teadvusele.

Abistamiseks piisab, kui tõsta lamaval inimesel jalad peast kõrgemale, avada pigistavad riideesemed (lips, vöö jmt) ja vajaduse korral tuulutada ruumi. Juua võiks kannatanule pakkuda alles siis, kui ta on täielikult toibunud. Mõnele inimesele, kes juhtunust ärevaks muutub, tuleb rahulikult selgitada, mis temaga juhtus.

Võib juhtuda sedagi, et minestanu kukkudes trauma – põrutuse või koguni luumurru – saab.

Kusjuures pole vahet, kas tegemist on mehe või naise, noore või vanaga, reflektoorne sünkoop võib sellises olukorras tekkida kõigil. Väga pikad mehed, eriti kasvueas noormehed, võivad minestada kergeminigi kui nääpsukesed tütarlapsed, väidetakse Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu ilmunud artiklis „Kangelased langevad ka paraadil”.

Kas minestamist on võimalik ära hoida? Vahel on. Kui võimalik, heitke pikali ja tõstke jalad peast kõrgemale.

Paraadil ega presidendi vastuvõtul aga pikutama heita ei saa. Seal sobivad minestuse esmaste tunnuste (kohin kõrvus, udu silme ees) ilmnemisel pikalikukkumise ärahoidmiseks kõik keha ärritavad tegevused, mis tõstavad üldtoonust ja vererõhku, näiteks teravalõhnalise aine (nuuskpiirituse) ühekordne sissehingamine, näopiirkonna patsutamine, kõrvade hõõrumine, kõdistamine jms.

Noortel tervetel inimestel ei vaja ühekordne minestus arstiabi. Kesk- ja vanemaealised peaksid konsulteerima pärast minestushoogu perearstiga, et välistada tõsisemate haiguste olemasolu, juhendatakse terviseportaalis Kliinik.ee.