Laiast maailmast on kõige muu kõrval Eestisse jõudnud ka terviseärevus
„Paari sõnaga on seda keeruline selgitada ning ühest põhjust ei olegi. Pigem on tegemist mitmete asjaoludega,“ ütleb Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda.
Oluline muudatus võrreldes varasema ajaga on see, et kui vanasti valdasid infot, milline tervisehäire ühe või teise kaebuse taga võib peituda, vaid meditsiinitöötajad, siis täna see enam nii pole – info on igast inimesest vaid paari hiirekliki kaugusel. ja doktor Kalda sõnul otsitakse internetist igasugustele erinevatele kaebustele selgitusi kibekiiresti. Tulemuste tõlgendamisega aga jäädakse hätta.
„Olen ka ise proovinud. Kui sisestad lihtsa kaebuse, näiteks väsimus või hingeldus, siis on paraku nii, et otsingumootorid pakuvad esmalt välja tõsiseid probleeme. Tavainimesel jääb aga puudu tervisealasest analüüsioskusest ning kümne erineva põhjuse seast nopib ta miskipärast välja just ühe ja kõige raskema. Näiteks köha puhul ei kahtlustata endal esimese hooga mitte viirushaigust, vaid kopsuvähki. See lihtsalt on nii, ei tea, miks,“ laiutab professor käsi.
Loomulikult võib köha taga olla ka kopsuvähk, kuid võrreldes viirushaigusega väga harva. Arst teab, kuidas köha tõeline põhjus välja selgitada, patsient aga paraku mitte.
Ärevust aitavad doktor Kalda sõnul tekitada ka kõiksugused teenusepakkujad: laborid, kliinikud, ravimite ja toidulisandite müüjad.
Laborites võimalik teha umbes 2000 erinevat analüüsi. „Miks me võtame sealt välja viis ja ütleme, et nendega saab ühte või teist tervisemuret kindlaks teha? Kui kauaks? Homme võivad analüüsid ju hoopis teistsuguseid tulemusi anda. Ning peale selle – seda, kas inimene on terve, pole võimalik ühegi analüüsiga kindlaks teha,“ selgitab tohter ning ütleb, et tegemist on haiguste turustamisega, mida tehakse suurte korporatsioonide poolt maailmas ja Eestiski väga laialt.
Lisaks on inimeste ootused tervishoiule väga suured – abi loodetakse saada kohe ja kiiresti kõikide tervisemurede korral.
Samuti on noored inimesed abitud, nad ei oska haigestudes mitte kuidagi toimetada: ei osata nina puhastada, ei teata, kuhu ja kuidas panna lapsele palavikku alandav küünal jne.
Selline suundumus on läänemaailmas levinud juba aastakümneid ning nüüd otsapidi Eestissegi jõudnud. Doktor Kalda sõnul tehakse meile nii palju asju tehnoloogia ja automatiseerimisega lihtsamaks, et lõpuks oleme igapäevastes asjades abitud. Tervisabitus on vaid üks abitus paljudest.
Ja veel - olgu jutt erakorralise meditsiini osakonnast, kiirabist või eriarstiabist, kumab igalt poolt läbi, et inimesed satuvad oma tervisemuredega sinna, kuhu nad sattuma ei peaks.
„Viis aastat tagasi oli meil 87 000 kutset aastas, 2017. aastal aga juba 101 000. Surve kiirabile kasvab. Ja seda eelkõige just terviseärevuse ning vaimsete häirete tõttu,“ toob välja Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas. 70 protsenti numbril 112 häirekeskusse tehtavatest kõnedest on seotud tervisemuredega.
Kas ja milline on võimalus anda inimesele kätte õige suund? Teavitamisest ja kampaaniatest üksi ei ole mingit abi, midagi suurt nendega korda ei saada, on Ruth Kalda kindel. Inimesi käitumist, mõttemustreid ja harjumusi on tema sõnul väga raske muuta. Samas, õpetada tuleb ikka ja juba varasest lapsepõlvest.
Kui ema või vanaema lapsele tervisenõu anda ei oska, siis peab selle ülesande üle võtma kool. Sama arvab ka terviseameti peadirektor Merike Jürilo. „Süsteemne järjepidev töö koolis, nii nagu tehakse näiteks liiklusturvalisuse asjus, on kindlasti vajalik ka tervisevaldkonnas,“ sõnab Jürilo.
