Maks rasvub – mitte ainult alkoholist
Maalehte helistas keskealine naine, kes oli uuringute järel saanud diagnoosiks maksa rasvumise. Tuttavad ja pereliikmed ütlevad (loe: naeravad), et see on alkohoolikute haigus. Kuna naine alkoholi üldse ei tarbi, oli ta ehmunud ja üllatunud.
Kui palju maksahaigusi ja ka maksa rasvumist on põhjustatud alkoholist ja kui palju teistest põhjustest?
Maksa rasvumine on tervisemure, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Põhjustest on esikohal siiski alkoholi liigtarbimine, kuid kindlasti ei ole see ainus.
Teine põhjus on ülekaal, rasvumine. Prognoositakse, et lähima 30 aasta jooksul muutub ülekaalulisus globaalseks epideemiaks, ning mitte ainult Euroopas ja Ameerikas, vaid ka Aasias ja Aafrikas. Selle põhjustajateks on ebatervislik toitumine, istuv töö kontoris arvuti taga, vähene liikumine.
Kas siis koos organismi üldise rasvumisega rasvuvad ka organid?
Maksa rasvumine on tihedalt seotud metaboolse sündroomiga. Selle puhul esinevad inimesel korraga ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, rasvade ainevahetushäire ja kõrgenenud veresuhkur. Ülesöömine tekitab olukorra, kus rasv ei ladestu mitte naha alla, vaid läheb elunditesse, nende hulgas kannatab ka maks.
Metaboolsest sündroomist räägime juhul, kui vööümbermõõt on meestel üle 94 cm ja naistel üle 80 cm või kui kehamassiindeks on suurem kui 30. Koos sellega peab olema täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest: triglütseriidide väärtus on suurem kui
1,7 mmol/L; HDL-kolesterooli näitaja on alla 1,29 mmol/L; vererõhk on kõrgenenud: ülemine vererõhk üle 130 mmHg ja alumine vererõhk üle 85 mmHg; veresuhkru tase tühja kõhuga on üle 5,6 mmol/L; patsiendil esineb II tüübi diabeet.
Kas võib rääkida ka n-ö juhuslikest ehk üksikutest teguritest?
Maksa rasvumist võib tekitada ka C-hepatiidi viirus. Samuti soodustavad maksa rasvumist mitmesugused ravimid, näiteks hormoonpreparaadid (tamoksifeen, kortikosteroidid jne).
Mõnikord võivad maksa rasvumist soodustada pärilikud haigused, näiteks Wilsoni tõbi, mis põhjustab vase ainevahetushäireid.
Kui räägime mittealkohoolsest maksa rasvumisest, on inglise keeles kasutusel koguni lühend NAFLD – non-alcoholic fatty liver disease.
Selle kohta, kui kiiresti maksa rasvumine välja kujuneb, täpseid andmeid ei ole. Inimesed võivad sellega elada üsna pikalt, ilma et nad midagi tunneksid. Arvatakse, et kuni 30 protsenti inimestest kannatab rasvunud maksa all.
70–90 protsendil juhtudest kulgeb terviseprobleem asümptomaatiliselt ehk inimesel ei avaldu probleemile viitavaid sümptomeid. Kaebused on enamasti ebaspetsiifilised: ebamäärane väsimus, nõrkus, jõuetus, raskustunne.
Milliseid tüsistusi ja haigusi maksa rasvumine veel kaasa toob?
10–30 protsendil juhtudest võib tekkida maksapõletik, mis viib edaspidi maksatsirroosi tekkeni ehk sidekoe vohamiseni.
Tsirroosil on mitmeid ohtlikke tüsistusi, näiteks astsiit ehk vesikõht, söögitoru veenilaiendite verejooks jne.
Kui haigus jääb ravimata, tekib lõpuks maksapuudulikkus. On
uuringuid, mis näitavad, et kaugele arenenud maksatsirroosi foonil võib tekkida ka maksavähk.
Seega, kuigi rasvunud maks ei too esialgu kaasa vaevusi, võib see lõpuks viia tõsiste tüsistusteni.
Kuidas käituda, kui maksa rasvumine on diagnoositud?
On terve kompleks tegevusi, mis tuleks ette võtta. Kui põhjuseks on ülekaal, tuleb tegutseda selles suunas, et võtta kaalust alla: süüa madala kalorsusega toitu, vähendada süsivesikute osa menüüs, vältida küllastunud rasvu ja magusaid jooke. Tervislik on kaalulangus 0,5–1 kg nädalas.
Loomulikult tuleb suurendada ka füüsilist aktiivsust. Soovitatav on liikuda vähemalt pool tundi päevas, viiel päeval nädalas. Eesmärgiks võiks olla teha rohkem kui 10 000 sammu päevas.
Kas saab rääkida ka medikamentoossest ravist?
Rasvumise korral on võimalik ka kirurgiline ravi ehk bariaatriline kirurgia (maovähendusoperatsioon). See on näidustatud, kui inimese kehamassiindeks on vahemikus
35–40 ja tal esineb ühtlasi mõni rasvumisega kaasuv haigus (nt kõrgvererõhktõbi) või kui tema kehamassiindeks on üle 40. Otsuse, kas kirurgiline sekkumine on konkreetse inimese puhul vajalik või mitte, teeb kirurg.
Mis puudutab rasvunud maksa medikamentoosset ravi, siis selles osas konkreetseid ravimeid hetkel pole, need on uuringufaasis. Samas on oluline, et kui patsiendil on kaasuvaid haigusi, tuleks tegelda nende ravimisega. Näiteks kõrgvererõhktõve korral peab võtma vererõhku alandavaid preparaate, diabeedi korral diabeediravimeid jne.
Kahjuks ei ole sellist ravimit, mis teeks haige maksa terveks. Pigem on oluline maksahaigusi ennetada, elades ja toitudes tervislikult.
Kas maksa rasvumise puhul saab rääkida pärilikust eelsoodumusest?
Praegu veel puuduvad kindlad uuringud ja andmed, mis annaksid tõestust pärilikust eelsoodumusest rasvunud maksa korral. Uuritakse geene, mis võivad olla seotud rasvunud maksa tekkimisega, kuid kindlaid andmeid selle kohta veel ei ole.
