Rästikuhammustuse puhul on igal juhul valed järgmised käitumisviisid: abistajate paanika, mürgi väljaimemine ning kannatada saanud jäseme liigutamine.

Rästikuhammustuse tunnused ja võimalikud reaktsioonid on:

  • hammustuskohal on tavaliselt näha 2 väikest, teineteisest umbes 5 mm kaugusel asetsevat torkejälge;
  • tekib naha punetus ja hammustuskohale võivad moodustuda villid;
  • hammustuskoht tursub ja muutub valulikuks;
  • turse võib levida ulatuslikule piirkonnale;
  • esineda võib kõhuvalu, iiveldus või kõhulahtisus;
  • üldine nõrkus, minestamine, külmavärinad;
  • hingamisraskus;
  • lihastõmblused, krambid;
  • raskemal juhul võib kannatanul kujuneda šokk.

Hea tegutsemistaktika rästikuhammustuse puhul oleks selline:

  • rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada
  • säilita ise rahu
  • muuda hammustuskoht liikumatuks – paigalda kompressiooniside
  • aseta hammustuskohale võimalusel kuiv puhas side ja midagi külma
  • transpordi kannatanu lähimasse haiglasse
  • ära lase kannatanul liikuda
  • üksi olles püüdke ettevaatlikult liikudes jõuda lähima tee või elamuni, kutsudes endale abi
  • helista Mürgistusteabekeskusesse 16662 või Häirekeskusesse numbril 112.

Mida ei tohi maohammustuse puhul teha:

  • kasutada žgutti kahjustatud jäsemel
  • tõsta kahjustatud jäset südametasapinnast kõrgemale
  • teha sisselõiget hammustuspiirkonda ega imeda või üritada mürki haavast välja pigistada
  • põletada hammustuspiirkonda
  • tarbida alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini

Enamikel juhtudel ei vaja rästikuhammustus kohest antidootravi rakendamist. Enamgi veel – antidoot võib ise põhjustada eluohtlikke allergilisi reaktsioone ning selle manustamine on seetõttu ka haiglates väga kindlatel näidustustel teostatav protseduur.

Allikad: terviseamet, Pärnu haigla koduleht, sinuode.ee