Foto: Tiit Blaat

„Tõesti, loodus on seadnud nii, et kui päikesekiirgus, täpsemalt UV-B-tüüpi ultraviolettkiirgus inimese nahaga kokku puutub, hakkab organism D-vitamiini sünteesima. Päikest on tänavu olnud küll rohkesti, kuid oluline on ka teine pool – selleks, et süntees saaks toimuda, peab inimene iga päev teatud aja katmata nahaga õues viibima,“ juhib Linnamõisa perearstikeskuses töötav tohter tähelepanu asjaolule, ilma milleta ei tekiks inimorganismis D-vitamiin ka siis, kui päike säraks taevas ööpäev läbi.

Piisav päikese käes viibimine suvel on dr Katrin Martinsoni sõnul täiesti kohane vahend niisuguse varu kogumiseks, mis aitab säilitada adekvaatset D-vitamiini seisundit ka talveperioodil. Üks võimalus selleks on kehaline tegevus õues, kasvõi kõndimine.

Seega peaks iga inimene enne vitamiinipurgi poole pöördumist mõtlema, kas ja kui kaua ta igapäevaselt õues viibib. „Kontoritöötajad teevad seda kindlasti vähem kui teetöölised,“ viitab doktor Martinson.

Küll aga on tõsi see, et mitmete aastate vältel Tõravere observatooriumi füüsikute poolt tehtud mõõtmistulemused näitavad, et D-vitamiini sünteesimiseks vajalik piisavalt kõrge UV-B kiirguse tase on Eestis olemas laias laastus pööripäevast pööripäevani – tekib kusagil mai keskpaigas ning kestab septembri alguseni. Seega, kui liigume päikeselise ilmaga katmata nahaga õues ringi, on meil lootust looduslikule D-vitamiini tekkele aasta jooksul umbes nelja kuu vältel.

Kuid alati tuleb selle aja jooksul ette ka pilviseid päevi ning asjaolude sunnil tuleb sageli kanda pikkade varrukate-säärtega riideid. Ja kõigil inimestel pole võimalik iga päev piisavalt õues viibida või ei saa nad üldse õue minna, näiteks puude või terviseseisundi tõttu.

Oluline on seegi, millist toitu inimene sööb. Kui toit on täisväärtuslik, on lootust, et saame sellest piisaval hulgal D-vitamiini. Kuid olgem ausad – paljud meist üdini tervislikult toituvad? Piisab ühest näitest: toidust vajaliku D-vitamiinikoguse saamiseks peaks me iga päev sööma 200–300 grammi lõhet, forelli või mõnda muud rasvast kala. D-vitamiinirikas on ka munakollane.

Lisaks on oluline roll inimese tervislikul seisundil ja füüsilisel koormusel, mis mõlemad D-vitamiini vajadust suurendavad.

Seega peab iga inimene ise oma elukorraldust, menüüd ja tervislikku seisundit analüüsima ning otsustama, vajadusel perearstiga konsulteerides, kas ta võtab D-vitamiini purgist juurde ka suvel või mitte.