Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuhi Teet Torgo sõnul ei ole ravimite tarneraskused põhjustatud hulgimüüjate ega ka apteekide poolt. Samuti ei ole tegu ainuüksi Eestit puudutava probleemiga.

„Küsimus ravimite kättesaadavusest on tegelikult kogu maailmas üha aktuaalsem ja sellele ei ole lihtsat ühest lahendust,” tõdes Torgo.

Nii otsivad ravimite hulgimüüjad üle Euroopa pingsalt vastust küsimusele, kuidas lahendada ravimite kättesaadavuse probleemi. Ühte kiiret ja konkreetset retsepti pole mitte ühelgi riigil ja seda põhjusel, et tarneaugud saavad enamasti alguse ravimi tootmisest, teinekord varemgi.

„Kui näiteks ravimi tootmiseks vajalikku lähteainet ei ole globaalselt saada, siis olemegi hädas – meie kõik ja seda mitte ainult Eestis,“ selgitas Torgo.

Tarneraskustes olevate ravimite kohta infot leiab ravimiameti avalikust ravimiregistrist.

„Hetkel kuulub ravimitootjate poolt teavitatud tarneraskuste nimistusse kokku 295 raviminimetust, igaüks neist võib olla patsiendi jaoks probleem,” märkis Torgo.

Mis puutub podagra ravimiseks mõeldud allopurinooli kättesaadavust, siis selle toimeainega seotud ravimite tarneraskustest on ravimitootjad juba pool aastat tagasi teavitanud nii riiki kui ravimiameti kaudu avalikkust. Seetõttu lubab ravimiamet allopurinooli sisaldavaid ravimeid erandkorras turustada ilma tavapäraselt nõutava ravimi müügiloata. Seda õigust saavad aga Torgo kinnitusel taotleda üksnes arstid koos oma erialaliitudega, mitte aga hulgimüüjad ega ka apteegid.

Hiljuti kiitiski ravimiamet Eesti Reumotoloogia Seltsi taotlusel heaks allopurinooli sisaldavate müügiloata ravimite sisseveo, misjärel said tegutsema asuda ka hulgimüüjad ning loodetavasti saabub peatselt ka lahendus.