Perearst Karmen Joller: ka üks tuberkuloosi haigestunud laps on liiga palju
Kõnealused vaktsineerimised tehti tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiiniga (BCG) ja nii nagu riiklik immuniseerimiskava ette näeb – vaktsiinidoos manustati vastsündinutele esimese viie elupäeva jooksul sünnitusmajas.
Ühel lapsel tekkis pärast vaktsineerimist kahe kuu vanuselt lümfisõlmede mädane põletik, mis on teadaolev harvaesinev kõrvaltoime. Laps paranes.
Teine lastest haigestus umbes nelja kuu vanuselt granulomatoostõppe, mis on geneetiline immuunsüsteemi kahjustav haigus ning seetõttu levis tuberkuloosinakkus süstekohast üle kogu organismi laiali. Laps saab praegu endiselt tuberkuloosivastast ravi, planeeritud on uus luuüdi siirdamine.
Kolmas juhtum lõppes aga väga traagiliselt – sünnitusmajas vaktsiinisüsti saanud ning nelja kuu vanuselt leukeemiasse ehk verevähki haigestunud lapsel tekkis immuunsuse languse tõttu tuberkuloos, mis ei allunud ravile. Laps suri ühe aasta kahe kuu vanusena.
Tuberkuloosi nõrgestatud elusvaktsiini süstimine on vastunäidustatud, kui vastsündinul on immuunpuudulikkus. Kõigil kolmel kõnealusel juhul olid lapsed sündides siiski terved. Süsteemse infektsiooni arenemise võimaluse kahel lapsel andis süstekohas olevatele tuberkuloosi nõrgestatud elus bakteritüvedele immuunsuse hilisem langus kasvajalise verehaiguse ja immuunsüsteemi kahjustava granulomatoostõve tõttu.
Vaktsineerida või mitte?
“Surmajuhtum on väga kahetsusväärne ja kurb,” tõdeb perearst doktor Karmen Joller ning lisab, et sestap ongi ravimiamet, perearstide ja lastearstide seltsi ning Tartu Ülikooli esindajad tõstatanud sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika komisjonis küsimuse kõigi vastsündinute tuberkuloosivastase vaktsineerimise põhjendatusest, võrreldes riskidega, mis kaasnevad immuunsüsteemi häiretega.
“Kui selline otsus vastu võetakse, tähendaks see, et tuberkuloosi vastu hakataks vaktsineerima vaid riskigrupi vastsündinuid,” seisab ravimiametist arstidele saadetud infokirjas. “Kuid tuleb arvestada, et Eestis on tuberkuloosi haigestumine üsna kõrge, kuigi väikses languses.”
Esmashaigestumuskordaja 100 000 elaniku kohta oli 2017. aastal 11,1, 2018. aastal 9,1. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt võiks kaaluda kõigi vastsündinute vaktsineerimise asemel ainult riskigrupi vastsündinuid vaktsineerida juhul, kui näitaja on alla 10.
Ainult möödunud aasta näitaja varal nii tõsist otsust vastu võtta on väga riskantne, arvestama peab ka muude asjaoludega, sh alla viieaastaste laste tuberkuloosse meningiidi esinemisega.
Mida tuberkuloosi esmashaigestumuskordaja näitab? Sisuliselt tähendab see, et ligikaudu Tartu suuruses linnas haigestub igal aastal tuberkuloosi umbes kümme inimest. Enne kui neil haigus diagnoositakse ja nad ravi hakkavad saama, käivad aga linnas ringi, sõidavad näiteks bussis ja võivad nakatada päris palju uusi inimesi, ka lapsi. Ravimata kopsutuberkuloosiga haige levitab haigusetekitajaid köhides, aevastades, rääkides, kui levivad rögapiisad või tuberkuloosibakterid õhk-tolmnakkusena.
Väikelastel kulgeb tuberkuloos aga väga raskelt. Koolieelses eas lapsed võivad haigestuda tuberkuloossesse ajukelmepõletikku, mis põhjustab erinevaid närvisüsteemi häireid, võib lõppeda halvatuse ja isegi surmaga. Paranedes võivad haigust põdenud lastele jääda järelnähud.
Eriti ohtlik on tuberkuloosinakkus aga HIV-nakkusega patsientidele ning juhul, kui haigusetekitaja on põhiravimitele resistentne ehk ei allu nende toimele.
Samuti on ravimiameti arvates väga keeruline välja selgitada, millised vastsündinud, keda siis kahtlemata vaktsineerida tuleks, riskigruppi kuuluvad. Teadmaks tuberkuloosikontaktseid, on vaja väga head sotsiaal- ja perearstisüsteemi koostööd, praegu on see Eestis paljudes paikades paraku kehvapoolne.
Tuberkuloos pole kuhugi kadunud
Just sellepärast kardetaksegi vastsündinute tuberkuloosivastast vaktsineerimist lõpetada, et ka üks haigestunud laps on liiga palju, viitab dr Joller ja toob näite oma praksisest: “Kivimäe perearstikeskuse patsientidel diagnoositi eelmisel aastal kolm tuberkuloosijuhtumit. Pereliikmed, ka lapsed, peavad sellisel juhul saama ennetavat ravi, millel võib olla ohtlikke kõrvaltoimeid. Üks minu viieaastane patsient sai sellist ravi, õnneks tal kõrvaltoimeid ei esinenud.”
Eestis on tuberkuloosi alati palju olnud, seda haigust saab ravida vaid väga eriliste ja kohati ka toksiliste antibiootikumidega. Tuberkuloos on pikalt kulgev ja piinav, nakkav ja surmav haigus. Vaktsineerimine on aga tuberkuloosi esinemist Eestis väga oluliselt vähendanud.
“See hoiab ära määratult rohkem haigestumisi ja surmasid, kui neid põhjustab,” on Joller kindel. Tohter rõhutab, et mitte ükski vaktsiin ei anna täielikku kaitset, kuid isegi osaline kaitse on parem kui mitte midagi. Vaktsineeritud inimene põeb haigust tema sõnul kergemini ja kiiremini kui vaktsineerimata inimene. Ja loomulikult tuleb lisaks vaktsineerimisele järgida kõike muud – tervislikku elustiili, hügieeni.
“Tuberkuloosi osas tuleb meil kogu aeg arvestada, et meie naaber on Venemaa, kus esineb tuberkuloosi selgelt rohkem kui Eestis, ja Venemaa on Eesti elanike välisreiside sihtkoht number üks. Kolmandik tuberkuloosihaigetest on seal nakatunud multiresistentse bakteriga, see tähendab, et neid on väga keeruline ravida,” selgitab perearst dr Piret Rospu ning lisab, et Eestiski põeb iga viies tuberkuloosihaige just multiresistentset vormi. Vaktsineerimine aga aitab muu hulgas vähendada nakatumist ka multiresistentsete ja nn ekstreemselt resistentsete tuberkuloosibakteritega.
Eraldi probleem on Rospu sõnul tuberkuloos koos HIVga. “Selle kompoti puhul on arstid probleemi ees, millises järjekorras neid haigusi ravima hakata ja kuidas patsientide organism kõiki ravimeid üldse välja kannatab.”
Hoolimata vaktsineerimistega kaasnevate tõsiste kõrvaltoimete esinemisest, rõhutab Karmen Joller, et meie ravimiamet on efektiivne ja aus ega varja kellegi eest mingit infot – kõrvaltoimete raport avaldatakse igal aastal ning see on ameti kodulehel kõigile kättesaadav. Samuti on ausad arstid, kes kõrvaltoimetest teatavad.
Terviseametile esitatud aruannete kohaselt vaktsineeriti 2018. aastal tuberkuloosivaktsiiniga 13 306 last.
Ravimiametile edastati mullu 11 teadet ravimi (sh vaktsiini) kõrvaltoimete kohta, mille puhul selgus, et seos ravimi võtmise ja inimese surma vahel on võimalik.
Vaktsiini võimalikust kõrvaltoimest teatati 114 korral, neist 20 olid tõsised juhud. Kokku laekus ravimiametile 2018. aastal 512 kõrvaltoime teatist, milles kirjeldati 1275 võimalikku kõrvaltoimet.
