Alexandra Gorn, Unsplash

Kogenud perearsti Anneli Talviku sõnul saab oma immuunsust ka nii tugevana hoida, et haigused ei kipugi kallale.

Et immuunsüsteem hästi töötaks, peab organismi vere-, hapniku- ja lümfivarustus olema normaalne. Kui inimene aga päev läbi ringi tormab, pole see kindlasti nii, organism saab hapnikku kehvemini juba seetõttu, et rabeleja hingab puudulikult. Vereringe pole korralik ka siis, kui päev läbi istutakse ja siis tormatakse välja, jalad ja pea külmetamas. Nii ei saa keha normaalselt funktsioneerida.

Et immuunsüsteem käivituks, tõuseks viirusele nagu barjääriks ette ja lükkaks selle välja, tuleb oma kehasse lugupidavalt suhtuda, räägib dr Talvik. Väga tähtis roll on veel korralikul unel ja toidusedelil.

Immuunsüsteemi toetamiseks võib appi võtta ka taimeteed või taimsed preparaadid. Punase päevakübara ehk siilkübara tõhusus on ammu teada ja sestap tasuks see enne viirushaiguste perioodi koduapteegis tallele panna. Tänapäeval üle 200 ravimpreparaadi koostisesse kuuluv taim tugevdab immuunsust ja tõstab organismi vastupanu haigustele.

Siilkübara tinktuur suurendab ka vastupanuvõimet nakkustele. Südameapteegi Põhja-Eesti piirkonnajuhi Triinu Entsik-Grünbergi sõnul kasutatakse punast päevakübarat toetava vahendina ka haigustest paranemisel. Samuti soovitatakse immuunsust turgutada greibiseemnetinktuuri ja astelpajumarjadega. Viimaseid võiks dr Anneli Talviku sõnul pidevalt süüa päevas kümmekonna ringis.

Seleen ja tsink


Immuunsüsteemi korrashoiul on oluline koht ka antioksüdantidel ehk C-vitamiinil, seleenil ja tsingil. Just immuunsüsteemi efektiivsusest sõltubki, kas, kui raskelt ja kui pikalt me külmetusperioodil haiged oleme. Seetõttu peaks külmetuste ja viiruste eemale hoidmiseks kandma hoolt, et seleenitase organismis oleks piisav. Paraku kipub see eestlastel jääma alla normi.

Aastatel 2006–2008 Eestis korraldatud uuringust selgus, et siinsete elanike keskmine seleenitase vereseerumis on 65,2 µg/l, kuid soovituslik norm on 80–120 µg/l. Meeste ja naiste seleenitaseme vahel erinevusi ei olnud, kuid hädavajaliku mineraalaine tase hakkas sihtrühma hulgas langema pärast 70. eluaastat. Parimateks seleeniallikateks on parapähkel, maks, kalad, mereannid, päevalilleseemned ja liha.

Sagedased külmetamised, krooniline väsimus, kuid ka haavade aeglane paranemine võivad vihjata tsingipuudusele. Parimateks tsingiallikateks on maks, liha, kamajahu, seemned, pähklid, juust, leib, kaunviljad, mereannid (krabid, räim), täisteratooted ja munad.

Toitumisteadlased kinnitavad, et mitmekülgse menüü abil saab igaüks piisava koguse mineraalaineid probleemideta kätte. Kui toidulisandid siiski appi võetakse, tuleb kindlasti kinni pidada soovitatud päevaannustest. Ületarbimine on alati ohtlik.

Allikad: sydameapteek.ee, elukiri.ee, pharmanord.ee