Jämesoolevähiga patsiendi uurimiseks kasutavad arstid sageli nii kõhu palpatsiooni (kompimist) kui ka perkussiooni (koputlemist). Shutterstock

Jämesoolevähile ongi iseloomulik see, et inimesed jõuavad arsti juurde liiga hilja ehk alles siis, kui on tekkinud kaebused või avalduvad sümptomid. Ligi kolmandik vähijuhtudest on seetõttu avastamise ajaks soolest juba teistesse elunditesse levinud ning haiguse ravi varase staadiumiga võrreldes tunduvalt keerukam.
Kui nüüd, selle artikli kirjutamise eel sõbralt küsisin, kas ta oleks nõus oma loo avaldama, et öelda neile, kes sõeluuringute kutsed läbi lugemata ning nende sisule sügavamalt mõtlemata prügikasti viskavad, et sellistes uuringutes peab kindlasti osalema, polnud ta siiski veel valmis oma nime ja näoga leheveergudele astuma. Kahju, kuid täiesti mõistetav. Sestap ongi ta selles loos peategelaseks anonüümselt.

Kirjutamata aga ei saanud ma lugu jätta. Sest sõeluuring päästab elusid.

Avalehele
4 Kommentaari