TERVISELOENG: Sünnitus on nagu mäkketõus 5000 meetri kõrgusele
Elery Tammemägi selgitusel toetab sünnitoetaja naisi raseduse ajal, aitab valmistuda sünnituseks ja emaduseks.
Sünnitoetaja kreekakeelne vaste doula pärineb vanast Kreekast ja tähendab tema sõnul ümmardajat või toetajat. Kui arst ja ämmaemand jälgivad eelkõige naise ja lapse tervislikku seisundit, siis sünnitoetaja keskendub naise emotsionaalsele heaolule.
Doula-terapeut aitab ületada hirme, sest siis on vaimustus sünnituse suhtes lihtne tekkima ning tema toel sünnib laps nii loomulikult kui võimalik.
Vali armastus ja usaldus
Sünnitoetaja suunab raseduse ja sünnituse ajal ka meest ning juhendab vastseid lapsevanemaid pärast sünnitust. Vahel tekib kontakt naise ja sünnitoetaja vahel juba enne rasedust, sest nii ämmaemandaks kui ka sünnitoetajaks tuleb valida inimene, kellega on turvaline ja hea. Beebid tulevad väga sageli kaose ajal, kui peres on probleemid või pooleli remont.
Kui naine tegeleb hoolivalt iseendaga, ei ole vaja midagi suurt ette võtta või muuta. Kui peres on mure, siis vajab ka ema rohkem hoolitsust ja tähelepanu. Tammemägi räägib, et üheksa kuu jooksul kasvab sisemine tarkus ning teadmine, et hirmude asemel tuleb alati valida armastus ja usaldus.
Raseduse ajal on oluline sügav emotsionaalne ühendus partneriga. Loomuliku sünnituse eelduseks on pikad jalutuskäigud, turvaline peresuhe ja head suhted vanematega.
Rasedust on võimalik hoida terviseprobleemidest vabana lihtsate vahendite abil, näiteks kõrvetiste vastu aitab piparmünt ja spasme leevendab kummelitee. Tarvitada tuleb värsket looduslähedast toitu ja juua puhast vett.
“Raskesti seeditava valgu osakaalu tuleb vähendada ning maiustuste asemel sobivad toidusedelisse pähklid ja rosinad. Viimasel kuul võib liha välja jätta, sest taimetoitlaste koed on pehmemad – tõenäoliselt tuleb ka kergem sünnitus,” selgitab Tammemägi. Naise kehahoiak peab olema võimalusel ettepoole kaldu, näiteks kodutöid tehes.
Siis on ka beebi õiges asendis, selg kõhu poole.
Autoroolis või diivanil istudes on naine aga tahapoole kallutatud ning beebi võib asendit muuta, mis omakorda võib kaasa tuua raskema sünnituse.
Öeldakse, et titat ootav naine peab iga päev kõndima jalgsi 10 kilomeetrit, sest vere- ja lümfiringe töötab kahe eest.
Rasedatel naistel süveneb hajameelsus, sest keha valmistub sünnituseks ja laseb peas kõik vabaks.
Sünnitusplaani koostamine
Enne sünnitust tuleb kirja panna kõik soovid ja mõtted, kuidas sünnitus võiks välja näha ning kes võiksid olla sünnitusruumis.
Kuna sünnitus on niivõrd eriline ja mitmetahuline protsess, pole võimalik päris kõike ette ennustada ent meeldivat sünnitust soodustab usalduslik suhe oma toetusgrupiga: abikaasa, sünnitoetaja ja ämmaemandaga. Tammemägi tõdeb, et esmasünnitaja võib ära väsida ja alla anda, sest tekib enesehaletsus. “Esimene sünnitus meenutab justkui pimedast metsast läbi minekut. Kui ei ole õiget teejuhti ja kui keegi ei räägi sulle, siis iga kahin ja vale hääl on täiesti uus, sa ehmatad iga asja peale,” kirjeldab Tammemägi. “Ning kui oled väsinud, lähevad hirmud järjest suuremaks.”
Ämmaemandate ja arstide jaoks on tegu rutiinse tööga, naisele on see esmakordne elu ime. “Kui arst tuleb ja mõõdab emakakaela ning ütleb, et siin läheb veel kõvasti aega, siis see võib olla tundlikule naisele negatiivne lause, mis blokeerib sünnitegevuse. Seda juhtub kogu aeg,” toob sünnitoetaja välja.
Tammemägi teab, et naine ootab positiivseid ja julgustavaid sõnumeid, väsinud personal ei suuda seda alati anda. Hirmud võivad blokeerida elujõu voolu.
Sünnitoetaja räägib siia vahele kentsaka loo Moskva loomaaiast, kus hakkas poegima kaelkirjak.
“Inimesed mõtlesid, et toovad prožektorid ja filmivad kõik üles, et saavad hea kaadri. Aga midagi ei juhtunud. Lõpuks keegi taipas, et lähme varju. Alles siis hakkas midagi toimuma,” pajatab naine. “Samuti on kitsedega metsas. Sünnitegevus algab, talle jalad ulatuvad juba välja ... aga siis ema kuuleb midagi ja emakas tõmbab talle tagasi sisse … lupsti! Siis jookseb kits uude turvalisse kohta ning hakkab seal uuesti sünnitama.”
Sünnitusruumis peab naine saavutama nii turvalise tunde, et on valmis endast last välja laskma. Peab olema keegi, kes paneb naise kõike unustama, tuletab meelde, kui väga naine ootab kohtumist oma lapsega.
Mees omakorda silitab ja hellitab naist, tekitades heaolu- ja õnnetunde, misjärel hakkab keha beebit ruttu välja lükkama.
Ämmaemand Ina May Gaskin, kellega on kohtunud ka Tammemägi, kirjeldab oma raamatus “Loomuliku sünnituse teejuht”, kuidas naise koed suudavad sünnituse ajal piisavalt paisuda, nii et ei teki rebendeid.
Tohutu suureks suudavad avaneda ka väikesed naised, kui nad sünnituse ajal õigele asjale keskenduvad.
Gaskin ütleb humoorikalt, et naise tupp ei ole praakmaterjalist või odavast kummipaelast.
Turvaline kodusünnitus
Tammemägi, kes on sünnitanud kaks last kodus ja kaks haiglas, tõdeb, et kodusünnitus on terve naise jaoks turvaline protsess.
“Lapse südamelööke kuuldes mõtled paratamatult sellele, kas lapsega on kõik hästi. Kui mõte hakkab vurama, kui naine mõõdab ja kaalub kõike, siis emakas ei vabasta beebit,” jutustab Tammemägi. “Näiteks Saksamaal on viidud masinad katte taha, naine ei näe ühtegi mehaanilist asja, isegi kella mitte.”
Sünnitoetajal on hea meel, et Eesti haiglad on üldjuhul paindlikud ja vastutulelikud. Tammemägi ütleb, et uuringute järgi ei ole umbes 70% naistest sünnitusega rahul ja et nn lotovõit tuleb juhuslikult.
Kui naist silitatakse, siis ta mäletab, et oli valus, aga ka seda, et pikka aega oli hea. Sünnitust saab tema sõnul võrrelda 5000 meetri kõrgusele mäkke ronimisega, sest naine kaotab sama palju energiat.
