Vesivõimlemine sobib ka neile, kel muidu valus liigutada
Vees on lihtsam tasakaaluharjutusi teha, näiteks ühel jalal seista, ütleb Valtu ujulas vesivõimlemise treeninguid juhendav Maris Jääger.
Kui n-ö maa peal peaks ehk püsti püsimiseks seinast tuge otsima, siis vees on tasakaalu hoidmine kergem ja kui see peakski kaduma, sulpsab võimleja lõbusalt vette. Vesi toimib kui amort – harjutusi on võimalik teha kerge hüppe pealt. Seega on hüplemine võimalik ka näiteks neil, kel muidu takistavad liigutamist veidi kulunud liigesed või kõrgem kehakaal. Vees hüplemised aga rikastavad võimlemistundi.
„Hüppest tulenev kerge põrutus annab luurakkudele teada, et uuenege aktiivsemalt, me vajame seda. Loodus on ökonoomne, mida me ei kasuta, sinna ta „ressurssi” ei raiska,” selgitab Jääger. Tema sõnul võib harjutusi kaasa teha nn magusa valu piirini. Kuid üldjuhul võimlemine vees valu ei tekitagi ja tavaelus haiget tegev koht vees tunda ei anna.
„Harjutusi sooritades me pingutame, järgneb lõdvestus ja lisaks vesi masseerib ja paitab,” kiidab Jääger vees liikumist.
Vees on palju võimalusi
Vesivõimlemine sobib hästi ka ülekaalulistele inimestele – ikka sel samal eelmainitud põhjusel, et vees on end lihtsam liigutada.
Jääger on oma trennid seadnud nii, et läbi võimeldakse kogu keha, unustamata sealjuures ka venitusharjutusi. „Isegi jooksuharjutusi olen kavasse võtnud – põlvetõste-, sääretõste- ja pöiajooksu,” räägib Jääger. „Kasutame abivahendeid – nn nuudleid, palle, poksikindaid.” Abivahenditega võimeldes on veetakistus suurem ja seega tuleb harjutuse sooritamiseks rohkem pingutada. Pallid lisavad tundi ka lõbusust.
„Võimleme vahelduvas tempos, teeme nii staatilisi kui ka dünaamilisi harjutusi, vastupanuga kerget venitust,” selgitab Jääger. See eeldab sooja basseinivett. Hästi palju tehakse harjutusi õlavööle, kuna pinged õlgade piirkonnas on paljude lülisambahädade põhjuseks. Seljale mõjub hästi ka näiteks selg ees kõnd ja jooks ning seegi on sageli harjutuste kavas.
Vesi on hea koht ka koordinatsiooniharjutuste tegemiseks. Vette saab viia juba koolist tuttava harjutuse: ühe käega patsutad pead, teisega teed kõhul päripäeva kergeid masseerivaid ringe. Ka tehakse kummagi käega erinevas suunas käteringe, nii et käed kohtuvad ees. „Proovige!” julgustab Jääger. „See on paras ajastamine.”
Ei pea liikuma tempokalt
Vanemas eas inimesed saavad Jäägeri sõnul vees võimlemisega hästi hakkama – kes vahel ka tunneb vee ees kartust, siis võimeldes saab veehirm leevendust või ületatud. Liiatigi, nagu teistelgi treeningutel, nii ka vesivõimlemisel, juhindutakse eelkõige ikka võimlejate enesetundest. Tempot saab ise valida. Teadlik ja keskendunud sooritus teeb kehale üksnes head ja rahustab ka meelt.
Vees on võimalik läbi võimelda kõik lihasgrupid. Treeneri sõnul on lihased võimlemisel ka rohkem kasutuses kui tavaujumisel.
„Näiteks ujudes selili või rinnuli on enam koormatud reiepealsed või reietagused lihased, aga viies vesivõimlemisel jalga kõrvale ja tagasi, töötavad nii reie eemaldajad kui ka reielähendajad,” võrdleb Jääger, lisades, et loomulikult on ka ujumine väga hea. Lihtsalt võiks kasutada vees rohkem erinevaid liikumisviise, et rohkem kasu saada.