Kõigepealt, mida mõistame kõhukinnisuse all? Patsientide arvamused on seinast seina. Normaalseks sooletegevuseks loetakse soole tühjenemist kolmest korrast päevas kolme korrani nädalas. Igal organismil on individuaalne, talle omane toimimisrütm. Vanemas eas on sagedaseks vaevuseks süvenev kõhukinnisus, mida soodustab jääkainetevaene toit ja vähene liikumine.

Dr Mardna sõnul on soovitatav kriitiliselt üle vaadata oma toidusedel. Korrapärase seedimise soodustamiseks tasub toidulaual hoida puu- ja aedvilju. Ka keedetult ja hautatult saab organism seda, mida vajab, ning soole toimimine muutub korrapärasemaks. Vältida tuleks liigselt rasvast ja magusat.

Menüü peab olema mitmekülgne, et organism saaks kõike vajalikku. „Ei saa soovitatavaks pidada liha välistamist. Siinkohal tuleks ka hoiatada rangete piirangutega saleduskuuride eest. Kehakaalu korrigeerimine peaks olema pikaajaline protsess, mis hoiab tasakaalus kulutatavat ja toiduga saadavat energiat. Positiivne on see, kui suudetakse vältida kaalutõusu,” lausub gastroenteroloog.

Vanemaealised tarvitavad sageli palju ravimeid. Teatud medikamendid, näiteks rahustid, uinutid, antidepressandid ja valuvaigistid, soodustavad kõhukinnisust. Kui tegu on möödapääsmatute ravimitega, tuleb erilist tähelepanu pöörata sooletegevust soodustavale toitumisele ja liikumisele.

Hommikul soodusta seedimist

Sageli on abi hommikusest klaasist veest, mis makku sattudes käivitab soolemotoorika. Toidule võib lisada nisu- ja kaerakliisid ning linaseemneid; süüa võib ploome, viigimarju, punast peeti jms. Kuidas neid täpselt tarvitada, sõltub igaühe eelistustest ja soovidest. Siinkohal ei ole vabanduseks ka üksinda elamine või tervisliku toidu hind. Pigem on tegu elustiilivea või mugavusega, mis paneb näksima ja ebatervislikke toite eelistama. Sel juhul ei saa ka meditsiin imet teha, sest oma valikud kodus teeb patsient ise.

„Kuna loomse päritoluga toiduained (liha, kala, piim ja rasvad) jääkaineid ei sisalda, peab lisama menüüsse täisteraviljasaadusi, aed-, juur- ja puuvilju ning marju. Ballastaineterikkad on herned, oad, kapsas, kaalikas, peet, porgand, kõrvits, datlid, viigimarjad, kuivatatud aprikoosid, banaanid, vaarikad, mustad sõstrad, karusmarjad, arooniad ja põldmarjad. Juurviljasalatit on kasulik süüa enne põhitoitu ning lisada sellele veidi taimeõli.

Süüa on soovitatav neli korda päevas kindlatel kellaaegadel. Õhtuti tasub eelistada puuvilja, kohupiima, öösel hapupiima. Piirata tuleks kondiitri- ja teiste jahutoodete ning šokolaadi ja kakao tarbimist. Ööpäevas võiks juua 1,5–2 liitrit vedelikku,” õpetab dr Mardna, lisades, et kõhukinnisuse korral ei tasu abi otsida lahtistitest. Nende tarvitamise järel soole loomulik tegevus loidub ja kõhukinnisus tekib varem või hiljem uuesti.