Seniste tõendite põhjal võib see viirus levida kõigis piirkondades, sealhulgas kuuma ja niiske ilmaga riikides.

Müüt 2: külm ilm ja lumi tapavad koroonaviirust

Pole mingit põhjust arvata, et külm ilm võib uue koroonaviiruse või muud haigused tappa. Inimene on püsisoojane ja tema normaalne kehatemperatuur püsib vahemikus 36,5 kuni 37 kraadi, sõltumata välistemperatuurist või ilmast.

Müüt 3: kuum saun ja vann takistavad koroonaviirusesse nakatumist

Kuuma vanni võtmine ei hoia teid COVID-19 eest. Teie normaalne kehatemperatuur püsib ikka tavaline, sõltumata sauna, vanni või dušivee temperatuurist.

Müüt 4: uus koroonaviirus levib sääsehammustuste kaudu

Siiani pole andmeid selle kohta, et uut koroonaviirust võiksid levitada sääsed. Uus koroonaviirus on hingamisteede viirus, mis levib peamiselt piiskade kaudu, mis levivad nakatunud inimese köha või aevastamise tagajärjel või süljepiiskade kaudu.

Müüt 5: elektrilised kätekuivatid tapavad koroonaviirust

Ei. Kätekuivatid pole viiruse tapmisel tõhusad. Uue koroonaviiruse eest kaitsmiseks peaksite oma käed alkoholipõhise vahendiga puhtaks hõõruma või pesema neid seebi ja veega. Kui teie käed on puhastatud, peate need korralikult kuivatama, kasutades selleks paberrätikuid või sooja õhu kuivatit.

Müüt 6: kogu keha alkoholi või klooriveega ülepihustamine tapab koroonaviiruse

Ei. Alkoholi või kloori pihustamine kogu kehale ei tapa juba kehasse sisenenud viirusi. Selliste ainete pihustamine võib olla hoopis kahjulik riietele või limaskestadele (silmad, suu). Pidage meeles, et tööpindade desinfitseerimiseks võivad nii alkohol kui kloor olla kasulikud, kuid neid tuleb kasutada üksnes etiketil olevate soovituste kohaselt.

Müüt 7: kopsupõletiku vaktsiinid kaitsevad ka uue koroonaviiruse eest

Ei. Kopsupõletikuvastased vaktsiinid, näiteks pneumokokivaktsiin ja Haemophilus influenza B (Hib) tüüpi vaktsiin ei taga kaitset uue koroonaviiruse eest. Viirus on nii uus ja erinev, et vajab oma vaktsiini. Teadlased alles üritavad välja töötada vaktsiini selle vastu.

Müüt 8: nina regulaarne soolalahusega loputamine aitab vältida uude koroona­viirusesse nakatumist

Ei. Puuduvad tõendid selle kohta, et regulaarne nina loputamine soolalahusega oleks kaitsnud inimesi uude koroonaviirusesse nakatumise eest. On mõned tõendid selle kohta, et regulaarne soolalahusega nina loputamine võib aidata inimestel nohust kiiremini taastuda. Kuid regulaarne nina loputamine ei ole hingamisteede infektsioonide ennetamise efektiivse vahendina tõestatud.

Müüt 9: küüslaugu söömine aitab vältida uude koroonaviirusesse nakatumist

Küüslauk on tervislik toit, millel võivad olla mõned antimikroobsed omadused. Prae­gu­se puhangu puhul pole aga mingeid tõendeid selle kohta, et küüslaugu söömine oleks inimesi uue koroonaviiruse eest kaitsnud.

Müüt 10: antibiootikumid tapavad koroonaviirust

Ei. Antibiootikumid ei tapa viirusi, vaid baktereid. COVID-19 on viirus ja seetõttu ei tohiks antibiootikume selle ennetamiseks ega ravivahendina kasutada. Kui olete selle tõttu haiglaravil, võite siiski saada antibiootikume, kuna bakteriaalne kaasinfektsioon on võimalik.

Kas mul on COVID-19?

Kuna COVID-19 põhjustab alumiste hingamisteede ägedat infektsiooni, on peamisteks sümptomiteks köha, hingamisraskused ja palavik ning haigus annab end tunda kopsudes ja rinnus.

Maailma Tervise­orga­ni­sat­sioon (WHO) analüüsis 55 000 Hiina haigusjuhtu ning tulemustest selgus, et kõige sagedasemad sümptomid olid palavik (88%) ja köha (68%). Ligi kolmandik tundis end kurnatuna või köhis röga. Hingamis­raskused olid 19%-l haigetel, ligikaudu 15% kurtis kurguvalu, peavalu või külmavärinaid.

Saksamaa viroloog Hendrik Streeck rääkis ajalehele Frank­furter Allgemeine Zeitung, et pea­aegu kõik nakatunud kirjeldasid mitmepäevast lõhna- ja maitsetaju kadumist, mis paistab olevat alanud veidi pärast nakatumist.

Keskmine Eesti nakatunu on praeguste andmete põhjal keskealine inimene ning naiste ja meeste vahel nakatumises erisust ei ole. Enamikul koroonaviirusega patsientidel on kerged sümptomid ning lapsi ja eakaid on nakatunute seas vähe.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse peiteperiood on 2–14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.

Allikas: Maaleht