100 aastaga on inimesed kasvanud, põllud rohkem vilja ja lehmad enam piima andma hakanud

Sajandiga oleme ise pikemaks muutunud ja õppinud, kuidas saada põldudelt suuremat saaki. Ka meie ostujõud on kõvasti kosunud.

false

Teraviljasaak on Eesti Vabariigi ajal kasvanud hektari kohta kolm-neli korda, selgub, kui tolleaegne puudades saak arvutada ümber tonnideks.

Kartuli puhul on asi keerulisem, kuna toona toodi välja keskmine mugulate arv hektarilt. Kartulit kasvatati sadakond aastat tagasi praegusest ligi 13 korda suuremal pinnal. Leivavilja kasvupind on sama aja jooksul kahanenud ligi 11 korda, kuid saiavilja pind kasvanud ligi üheksa korda.

Vaata graafikuid ja videoid, kuidas inimene koos põllumajandusega on muutunud!