Foto: erakogu

Kõik setod hüüavad nüüd seda uudist lugedes mõistagi võimsa setokeelse „Huraa!”, sest kõik kohalikud teavad – tõist säändäst lastõst katussidõ pandjat koskilt muialt lövvä eiq.

SA Seto Instituut tegevjuhi ametis olev Ahto Raudoja on Eesti Maaülikooli metsanduse haridusega puutöömeister, kes selle Kagu-Eesti väikese rahva eest nii mõnelgi pöördelisel ajal kõva sõna lausunud ning sellega ehk nii mõnegi kaugel tehtud otsuse setode kasuks pööranud. Seto Instituut korraldab palju seto kirjastus- ja populaarteaduslikku tegevust.

Ta on südameasjaks võtnud arhailise ehituskunsti, ennekõike setode jaoks nii traditsioonilise laastukatuse taaselustamise, sellega on ta tegelenud jõudsalt viimased paarkümmend aastat.

Just laastukatuse tegemine vanal Võromaal kuulub suuresti tänu Ahto tagantutsitamisele ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Ja just tänu temale on peale sirgumas tubli põlvkond noori meistreid, kes oma selliaja tema käe all veetnud.

Tänu Ahtole Raudojale korda tehtud ja ajahamba eest säästetud mitmed tsässonad Setomaal, ta on neist ka raamatu välja andnud. Tema juhendamisel valmis Eesti vabaõhumuuseumis seto talu.

Lisaks ehituskunstile hoolib Ahto Raudoja seto rahva käekäigust, ta teab peensusteni rääkida pühadest puudest, allikatest ja kividest, lihtsalt kohtadest ja nende olulisusest seto kultuuris.

Ta on äärmiselt pühendunud seto asja ajaja, koos Annela Laaneotsaga osaleb ta näiteks soome-ugri rahvaid esindavas konsultatiivkomitees, ülikooli ajal on koos oldud Seto Noorte Seltsi juhatuses ning ta ajab seto asja ka sootskana ehk endise ülemsootskana.

Ahto oli üks peamisi „süüdlasi” Setomaal korraldatud Tartu soome-ugri maailmakonverentsi n-ö eelkonverentsi toimumises ülemöödunud sügisel. Ja käib muudkui Petseri vahet, et setode sidemed ka teispool Eesti_vene majandusjoont elavate hõimuvellede ja -sõsaratega ei katkeks.

Kes teeb see jõuab, ja Ahto Raudoja kohta kehtib see raudkindlalt, tal on rohkesti asju käsil ja ta teeb neid suure pühendumisega.

Foto: erakogu