Eesti pesitseb hinnanguliselt 10 000 – 20 000 öösorri paari ja vähearvuka liigina kuulub ta III kaitsekategooriasse. Peamisteks arvukust mõjutavateks teguriteks peetakse elupaikade kadumist intensiivse metsamajandamise ja toiduks olevate putukate arvukuse vähenemist pestitsiidide kasutamise tõttu, samuti röövloomade saagiks langemist.

"Ilmselt on paljud kuulnud öösorri sorisevat laulu või märganud teda öisel teel tulede vihus ööliblikaid püüdmas, kuid liigi käekäik on senimaani ebaselge," põhjendas aasta linnu valikut projektijuht Aarne Tuule. "Liigi arvukuse üheks oluliseks mõjutajaks on muuhulgas öösorride hukkumine autoteedel. Eestis on lindude hukkumist liikluses vähe uuritud ja seetõttu võtame selle teema öösorriaastal varasemast enam luubi alla."
Öine märkamatu putukapüüdja
Tarvo Valker

Videvikusolist öösorri kõrisevat laulu omistatakse mõnikord konnale.


Öösorr on männikute ja puisrabade lind. Päevasel ajal lamab öösorr vertikaalselt mõnel puuoksal. Pruunikirju lind sulandub seejuures puu kooremustritega ideaalselt ühte.


Aktiivseks muutuvad öösorrid veidi pärast päikeseloojangut. Siis hakkab männimetsast kostuma valju sorinat, mida võidakse katkematult esitada enam kui minuti. Oma öise eluviisi ja omapärase lauluhääle tõttu on rahvasuu omistanud öösorrile õige ohtralt rahvapäraseid nimetusi. Üks levinumaid on “lehmalüpsja”, kuid eesti keeles on kokku teada vähemalt 80 öösorri rahvapärast nimetust.


Samal ajal hakkavad öösorrid ka ringi lendama, et püüda söögiks putukaid. Kuigi linnu nokk on väga väike, kompenseerib seda erakordselt suur suu. See toimib otsekui kahvana, võimaldades öösorridel lendavaid putukaid (valdavalt ööliblikaid) otse õhust haarata.


Huvitavad on ka öösorri pesitsuskombed. Ta muneb oma kaks muna otse maapinnale, tegemata seejuures selleks pesa. Nii on munad kergesti kättesaadavad röövloomadele. Ohu korral võivad munade asukohta ka vahetada.
Isane öösorr

Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab 2019. aastal öösorri, tema elupaiku ja juhib tähelepanu linnu arvukust mõjutavatele teguritele.

Kevadel hakkab ornitoloogiaühing koguma vaatlusi öösorridest, et täpsustada liigi levikut ja elupaigakasutust Eestis. Kavas on veel aasta lindu tutvustavad ettekandeõhtud ja suvised ööretked, kus loodusradadel üheskoos öösorre otsitakse. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Aasta linnuga saab tutvuda veebilehel www.eoy.ee/oosorr.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.