"Võib öelda, et lihatoodete suhkrusisaldus oli üllatuseks. Kuigi need keskmised sisaldused ei ole kuigi suured, kasutatakse erinevaid suhkruid ja nende kombinatsioone väga laialdaselt," rääkis Kanamäe.

Muhu pagarite teraleivas on näiteks 9 grammi suhkrut 100 grammi kohta ja see ei ole rekord. Poest võib leida ka rukkileiva, kus suhkrut tsipa vähem kui 14 grammi.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi rääkis Maalehele paar aastat tagasi, et kui maiustuste – kommide, šokolaadi ja kondiitritoodete osas on teada, et need sisaldavad palju lisatud suhkruid ja neid peaks vähem sööma, siis on ka hulk toite, mille suur lisatud suhkrute sisaldus võib tulla üllatusena.

Näiteks 0,5-liitrises limonaadis võib lisatud suhkruid olla kuni 65 grammi, mis on 13 teelusikatäit. Jookidest sisaldavad palju suhkrut ka vitamiinidega rikastatud veed, maitsestatud veed ja joogijogurtid. Palju lisatud suhkruid võivad sisaldada maitsestatud piimatooted - kohupiimakreemid, jogurtid, kohukesed ja teised, kuid rohkelt suhkrut võib peituda näiteks ka soolaste toitude juurde kasutatavates kastmetes, marinaadides ja muudes toodetes.

„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega, näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas,“ selgitas Pitsi toona.

Et tavalisel inimesel oleks lihtsam aru saada, mida erinevad toiduained sisaldavad, on Maaleht sel aastal koos Tallinna Tehnikaülikooli toidutehnoloogia lektori Tiina Lõugasega uurinud mitmete toiduainete koostisi: