Eestit võib tabada meeletu kliimamuutus. Oled sa selleks valmis?
Rail Baltical on vastaseid, kes arvavad, et raudtee jagab Eesti pooleks kui ka neid, kes leiavad, et projekti rahastus on hanejalgadel ja opereerimiskulud jäävad meie kanda. Nüüd on aga Rail Baltica ise tuvastanud uue tondi, millega tuleb arvestada.
Rail Baltic teatas uuringu valmimisest, mis hindab kliimamuutuste mõju Rail Baltica raudteele kogu selle elutsükli vältel.
Viimase 30 aasta ilmastikuandmetele ning riiklikele kliimaprognoosidele tuginedes jõuti uuringus järeldusele, et talved on Balti regioonis tulevikus leebemad ja võrreldes praegusega vähema lumega. Samas peab arvestama näiteks senisest sagedasema märja lume, jäävihma ning jäite esinemise võimalusega. Suvel hakkavad suurema tõenäosusega esinema kuumalained, mille käigus võivad soojakraadid tõusta üle 40 kraadi.
Samuti selgus uuringust, et tingituna kõrgematest õhutemperatuuridest, on tulevikus Balti regioonis suveperioodil oodata tugevaid sajuhooge ja äikesetorme, mis võivad omakorda kaasa tuua tugevamad tuuleiilid. Siiski on oluline märkida, et kliimaprojektsioonides on tormide ning tuulekiiruste pikaaegsete prognooside osas palju ebakindlust.
Uuringu tellis RB Rail AS ja selle viis läbi Eesti keskkonnakorralduse ning ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson & Ko koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuri ning Läti ettevõttega SIA Vides Eksperti ja Leedu ettevõttega DGE Baltic Soil and Environment. Uuringu peamine eesmärk oli valmistuda Rail Baltica projekti elutsükli vältel aset leidvateks kliimamuutusteks, mis aitab tagada infrastruktuuri jätkusuutlikkuse erinevate kliimastsenaariumide rakendumise korral. Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsialisti Martin Ruuli sõnul on kliimamuutustest saamas oluline aspekt, millega tuleb ühiskonda mitmeid aastakümneid teenivate taristuobjektide kavandamisel ja ehitamisel arvestada.
„Mul on hea meel tõdeda, et Rail Balticu arendajad omavad pikaajalist vaadet, võtavad arvesse võimalikke kliima- ning ilmastikuriske ja otsivad potentsiaalseid leevendusmeetmeid juba projekteerimisetapis,“ märkis Martin Ruuli. „Selline lähenemine on Balti riikides üsna ainulaadne. Kliimariskide juhtimine tuleks integreerida Rail Baltic üldisesse riskijuhtimisse ning seire- ja kontrollsüsteemidesse. Seda ei tohiks käsitleda iseseisva subjektina,“ ütles Ruul. Ehkki uuringu eesmärk oli hinnata, millist mõju avaldavad kliimamuutused raudteele ja kuidas nende mõju leevendada, aitab Rail Baltic ise kaasa kliimamuutuste leevendamisele, vähendades CO2 eraldumist, õhusaastet ning mürataset. Kliimamuutuste mõju Rail Baltica raudteele ja meetmed nendega kohanemiseks Kliimamuutused võivad oluliselt mõjutada raudtee ehitamist, hooldamist ja opereerimist. Tugev vihm, tuul, tormid, lumi ja jäide võivad peatada tegevuse raudteel või põhjustada tõsiseid kahjustusi infrastruktuurile ning tekitada seeläbi ebamugavusi reisijatele.“
