Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv. Foto: Ilmar Saabas

Erametsaomanikke esindab selles protsessis Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

Metsaomanikud on uue metsanduse arengukava koostamisel valmis kompromissideks, kuid ootavad ka oma põhiõiguste austamist. See tähendab, et omanikule peab jääma õigus oma metsas toimuva üle otsustada ning kõik seda takistavad piirangud peavad olema põhjendatud ja õiglaselt kompenseeritud.

Novembri lõpus kogunesid Pärnus Eesti Erametsaliidu volinikud, kes sõnastasid muuhulgas ka ootused uuele metsanduse arengukavale. Ühiselt nõustuti, et uue arengukava loomise protsessis ollakse orienteeritud koostööle ja kompromisside leidmisele. Samas peetakse oluliseks, et kinni peetaks ka omanike põhiseaduslikust õigusest oma omandit vallata, kasutada ja käsutada.

Täiendavate piirangute kehtestamine eramaal peab olema arusaadav ja põhjendatud ning tulenema teadusuuringute tulemustest ja seadustest, mitte aga arvamustel põhinevatest kokkulepetest.

Eesti Erametsaliidu volinike kinnitusel tunnetavad metsaomanikud oma määravat rolli kliimamuutustega võitlemisel. Metsandussektoril on pakkuda reaalseid lahendusi kliimamõjude leevendamiseks ja metsade süsinikusidumise võime suurendamiseks. Seetõttu on oluline, et ka meie seadusruum ja maksusüsteem toetaks erametsade heaperemehelikku ja teadmistepõhist majandamist.

Erametsaomanike ootused metsanduse arengukavale:

• Metsaomanike tegevusvabadus – metsaomanikul peab olema võimalik oma metsas toimuva üle ise otsustada. Seisame maksimaalse tegevusvabaduse eest.

• Metsaomanike ühistegevuse toetamine – oluline on jätkata metsaühistute arendamisega, et metsaomanike jaoks oleks olemas toimiv tugisüsteem kvaliteetsete teenuste ja sõltumatu nõuande näol.
• Piirangute õiglane hüvitamine – avalikest huvidest lähtuvad piirangud eraomandile tuleb koheselt ja õiglaselt kompenseerida. Piirangute kehtestamise aluseks peavad olema teadusuuringud mitte arvamustel põhinevad kokkulepped.
• Bürokraatia vähendamine – vähem piiranguid, suurem otsustamisvabadus. Õpikutarkuste asemel peaks seadused piirduma üldiste normidega.
• Rohkem tähelepanu kliimamuutustele – arengukava peab käsitlema metsa- ja puidutööstuse rolli kliimamuutustega kohanemisel ning selle kõrval ka metsade endi kohanemisvõimet kliimamuutustega.