Maaameti kaardirakendus

Maaleht avastas juhuslikult maa-ameti läinud aasta augustis tehtud ortofotol kahtlase merre suubuva tumeda laigu, kohas, kus tegelikult ei tohiks midagi merre voolata.

Mõte viis loogilist rada mööda Kunda piiril asuva puidumassitehase Estonian Cell juurde, millele keskkonnaamet on väljastanud kompleksloa heitvee süvamerelasuks Soome lahte Mahu piirkonda. Loal on kirjas ka seirenõuded, mida, kus ning millise sagedusega seirata.

Kummaline on kogu loo juures see, et kohustus saastekoguse koostist seirata, proove võtta ja neid analüüsida on Estonian Cellil endal. Põhimõttel siis, et ise saastan, ise kontrollin. Tõsi, pisteliselt teostab merevee puhtuse kontrolli heitvee väljalaskekohas ka TTÜ meresüsteemide instituut.

Viitab reostusele, aga andmeid pole

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul selgitas, et Estonian Cell teostab süvamerelasku suunatavast heitveest kaks korda kuus seiret teatud näitajate osas. Lisaks on ettevõttel kohustus teostada suubla (süvamere väljalasu) seiret, mis tähendab merre pumbatava vee mõju kontrollimist merepõhja elustikule ja kalastikule. Seda tuleb teha kord viie aasta jooksul, mõningaid näitajaid peab kontrollima kord kolme aasta jooksul. Kahjulikku mõju seire käigus senini ei ole tuvastatud.

“Ma ei kujuta ette, mida muud see „saba“ olla võiks,” nentis Tuul veel eelmisel nädalal. “Keskkonnainspektsioonil mingit muud infot ei ole.”

Proovide võtmise ja analüüsimise protsessi kohta ütles ta, et ettevõte võtab ise oma heitveest proove ja esitab tulemused keskkonnaametile. Siis hindab keskkonnainspektsioon tulemusi plaanilise kontrolli käigus. Süvamerelasu seiret viib läbi TTÜ meresüsteemide instituut ja samuti võtab mereveeproove ka Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tulemused esitatakse keskkonnaametile.

Meresüsteemide instituudis (MSI) on Estonian Celli küsimustega viimasel ajal tegelenud TTÜ professor, merefüüsika osakonna juhataja Urmas Lips.

Ta teatab, et Estonian Celli väljalask on pildil osutatud kohast rohkem avamere poole (koordinaatidega: X=6604932, Y=652330). Nimelt on sedasi kirjas ettevõtte vee erikasutusloas. Eelmise aasta 21. augustil tehtud ortofotol oleva salapärase vettevoolu alguskoha koordinaadid on aga X=6603688, Y=651759.

2016. aastal MSI Estonian Celli toru juures mõõtmisi ei teinud. Küll aga hinnati mudeli abil, kui kaugele võiksid ohtlikud ained väljalasust levida, enne kui nende kontsentratsioon langeb alla lubatud piirväärtuse.

“Peale tsingi muude ainetega seal heitvees suuri probleeme ei ole. Aga see on öeldud Estonian Celli heitvee omaseire andmete põhjal,” nentis Lips. “Tsingi segunemispiirkonna ulatuseks hindasime 2,3 km väljalasust. Kaugemal ei tohiks olulist mõju olla.”

Estonian Celli toruotsa koordinaatide juures võttis MSI sel aastal kahel korral veeproovi.

“Proove analüüsiti Keskkonnauuringute Keskuse laboris. Seal määratakse erinevate metallide sisaldust (Cd, Cr, Cu, Zn, Ni, Pb). Ükski kontsentratsioon ei ületanud lubatud piirväärtust,” kinnitas Lips.

Samas ta tunnistas, et ortofoto põhjal tekkinud kahtluse kontrollimiseks oleks vaja sukelduja või kaamera abil see koht vee all üle vaadata.

“Meil ei ole siiani ülesannet olnud kontrollida, kas keskkonnaameti välja antud vee erikasutusloa info on korrektne ja kas sealkandis võib veel mõni toruots olla,” ütles Urmas Lips. “Aga vist oleks vaja seda nüüd teha.”

Ministeerium asus asja kontrollima

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner möönis, et kaardipilti vaadates võib järeldada, et “tegemist ei pruugi olla mingi loodusliku nähtusega, vaid pigem on see seotud inimtegevusega”.

Reisner järeldas pildi põhjal, et suure tõenäosusega on tegemist mingite ainete või mereveest oluliselt erineva vee sattumisega merre ja selle levimisega seal. Tõsi, sarnased tumedad laigud on näha ka jõgede suubumiskohtades, kus merre sattub magedat ja tumedamat hõljumiga vett.

Pildil pole näha ka ühtegi laeva ning arvestades laigu suurust ja leviku ulatust, oleks pidanud tegemist olema suure laevaga, mis nii madalasse rannikuvette ei pääsegi.

Reisner kinnitas, et kaardil näidatud kohas pole keskkonnaregistri andmetel ühtki toruotsa, need asuvad mõnevõrra kaugemal meres. Samas ei viita keskkonnaministeeriumile teadaolevad seireandmed reostuse levikule selles piirkonnas.

“Keskkonnaministeeriumil pole andmeid saastekogustega seotud anomaaliate kohta piirkonnas,” kinnitas Rene Reisner.

Estonian Celli juhatuse liige, ettevõtte finantsdirektor Siiri Lahe märkis, et ettevõtte heitvee süvamere väljalaskekoht on pildil olevast laigust enam kui kilomeetri kaugusel põhja pool.

“Viidatud saba on meie süvamere väljalasust enam kui kilomeetri kaugusel ja seda ei saa kuidagigi Estonian Celli tegevusega seostada,” kinnitas Lahe. “Saba võib olla mõne laeva pilsivesi vms, mida Estonain Cell ei ole pädev omalt poolt kommenteerima.”

Lahe selgitab, et ettevõte puhastab tehasest tuleva vee enne merre suunamist täielikult ja heitvesi vastab kõigile kompleksloa nõuetele.

“Muuhulgas kontrollisime üle, et puhastustulemused olid suurepärased ka sel päeval, kui see foto tehti,” lisas ta.

Ajakirjaniku ettepaneku peale Estonian Celli veekasutust ja selle hilisemat puhastamist kohapeal näidata vastas Siiri Lahe, et seoses kavandatavate kasvuinvesteeringutega toimub territooriumil järgneva aasta jooksul mitmeid ümberehitusi, mh reovee puhastuseks kasutatavate basseinide laiendus ning soovitas tulla hiljem.

Puidumassitehase heitveetoru on katki

Siiski edastas ministeerium Maalehelt laekunud info kahtlase laigu kohta keskkonnainspektsioonile, et asjaolusid lähemalt kontrollida. Seda tehtigi ja sel kolmapäeval käisid viidatud kohas merepõhja uurimas tuukrid, kes avastasid, et Estonian Celli süvamerre viiva heitveetoru on kahes kohas lihtsalt katki läinud. Tehti veeproovid, mille tulemused selguvad umbes nädala pärast. Lisaks teavitati ka Estonian Celli, ettevõte lubas toru parandamiseks kohe tegutsema hakata.

“Keskkonnainspektsioon annab veeproovide tulemustest teada niipea kui need käes,” teatas pressiesindaja Kadri Kauksi eile Maalehele.

Tunnike hiljem saabus ka e-kiri Estonian Celli keskkonnajuhilt Kersti Luzkovilt, milles ta tänab Maalehte, kelle kaudu ettevõtte sai teada võimalikust probleemist tehase meretoruga.

Nimetatud pressiteates selgitab Siiri Lahe, kuidas heitvesi ikkagi just Estonian Celli torust merre pääses ning kinnitab, et tegemist on ikkagi puhastuse läbinud veega, mille koostis vastab kompleksloas kehtestatud normidele (pressiteate terviktekst allpool).

Maaleht tunnustab keskkonnaministeeriumi, keskkonnainspektsiooni ja teisi seotud asutusi kiire tegutsemise eest. Asja uurima asumisest kuni heitveelekke põhjuste avastamiseni kulus paar nädalat.

Samas tundub kummaline, et poolteist aastat saab heitvesi, olgu see siis normide kohane või mitte, merre voolata täiesti vales kohas, ilma et sellest kellelgi aimu oleks.

Paratamatult tekib selle kõige juures küsimus, kuivõrd meie merereostuse paiksed ja hajusad allikad kontrolli all on. Antud juhul käidi veeproove võtmas kohas, kus teadaolevalt Estonian Celli toruots asub ja vaadati analüüse, mis olid ideaalses korras, kuigi põhimõtteliselt sellesse kohta suur osa heitveest üldse ei jõudnutki, sest pääses merre juba enam kui kilomeeter enne õiget kohta.