Miškino, Baškiiria - soome-ugri maailma kultuuripealinna avapidustused Soome-ugri kultuuripealinnade sekretariaat

Baškiirias asuv 6000 elanikuga Miškino küla alustas tegevust 25miljonilise soome-ugri maailma kultuuripealinnana. Selle kinnituseks anti neile üle kultuuripealinna sümbol-lind, mis rändab ringi koos pealinna tiitliga.

Lisaks kohalikele ja Venemaa soome-ugrilastele olid kohal ka külalised Ungarist ning Eestist andis teada kultuuripealinnade Facebooki külg. Eestit esindas 2015 aasta kultuuripealinnast - Setomaa Obinitsast kohale sõitnud Rieka Hõrn.

Baškiiri veebisait NewsBash andis teada, et kultuuripealinna aastast loodetakse umbes 5000 soome-ugri huvilist külalist, kes tulevad uudistama rikkalikku kultuuriprogrammi.

Suvel, Miškino väljavalimise järel kommenteeris kultuuripealinnade liikumise idee autor ja kultuuripealinnade sekretariaadi juhataja Oliver Loode toimunut Maalehele järgmiselt: „Žürii otsus anda tiitel Miškinole oli üksmeelne, kuid sellele eelnes 3-tunnine pingeline arutelu. Konkurentsi jäid lõpuks Viru-Nigula ja Miškino, kes saatsid enda esindajad Marimaale konkursi lõppvoorule.

Esimest korda kultuuripealinna seitsmeaastase ajaloo jooksul laekus korraldajaile koguni kaks taotlust Eestist – Kihnust ja Viru-Nigulast ja samuti esmakordselt tuli taotlus Baškortostanist ehk Baškiiriast, kus asuvad samuti soome-ugri asumid ja Miškino näiteks on 60% ulatuses marikeelne.

Miškino tugevateks külgedeks oli lisaks heale esitlusele asjaolu, et 2020. a toimub Baškortostanis rahvusvaheline CIOFFi folkloriaad, mille raames Miškino korraldab nö "soome-ugri open-air" festivali, mis võiks pöörata rohkem tähelepanu Baškortostani soome-ugri rahvastele ja kultuuripärandile.

Samuti asub Miškinos kultuurikeskus, mis koordineerib Baškortostani soome-ugri rahvaste - maride, udmurtide, mordvalaste jt kultuurielu. Geopoliitilisest seisukohast pidas žürii oluliseks soome-ugri kultuuripealinnade (ja üldisemalt soome-ugri liikumise) piiride avardamist ka turgikeelsesse maailma – on ju paljude soome-ugri rahvaste ajaloos/kultuuris/keeltes olulist rolli mänginud naabrus turgikeelsete rahvastega.

Tänasel päeval ei teata soome-ugri ringkondades piisavalt palju hõimurahvastest turgikeelsetes piirkondades , sh Baškortostanis ja Tatarstanis, loodetavasti aitab Miškino kultuuripealinna aasta kaasa selle teadlikkuse ja uute kultuurikontaktide tekkele.”

Senini on soome-ugri maailma kultuuripelinnad olnud järgmised:
2014 – Bõgõ (Starõje Bõgi), Šarkani rajoon, Udmurtia
2015 – Obinitsa, Setomaa, Eesti
2016 – Iszkaszentgyörgy ja Veszprém, Ungari
2017 – Vuokkiniemi, Karjala Vabariik (Venemaa)
2019 – Untšo (Šorunža), Marimaa (Venemaa)