Kalevi kommivabrik ja selle eelkäijad-magusatehased on valmistanud pea igaks jõuluks ja uusaastaks magusa ning mängulise pühadekollektsiooni, seda juba ligi 100 aastat. Kõige vanem pakendite illustreerimise viis on kivitrükk, mida kasutati nii kommikarpidel kui –purkidel. Šokolaadikarpide motiive maaliti aastakümneid ka käsitsi ja trükiti seejärel pakendile.

Nõukogude ajal jõulumaiustustest ei räägitud, siis olid pakendid nääri- ja uueaastateemalised ning osadel neist ainult venekeelsed tekstid. 1950. aastatel oli moes akvarellitehnika, realistlikud ja helged pildikesed. 1960. aastatel mood muutus ning pakendid läksid vabamaks, disain nurgelisemaks ja mängulisemaks. 1970. aastate lõpus ja 80. aastate alguses kasutati pakenditel juba ka fotosid, aga kuigi need olid detailideni lavastatud, oli fotokvaliteet ise veel kehv.

Taasiseseisvumise perioodi alguses oli populaarne kasutada vabariigi-aegseid pakendite kujundusi. Tänapäeval enam üldjuhul pakendeid käsitsi ei maalita, disaineritele on abiks erinevad arvutiprogrammid.

Jõulupakendite autorite kohta on säilinud vähe infot. Mitmed kunstnikud olid nõukogude ajal küll Kalevi kommivabriku palgal, aga ilmselt valmisid sarjad mitme kunstniku ühistööna. Osad autorid on siiski teada, näiteks 1980. aastatel on teinud näärišokolaadide kujundusi tarbegraafik Helle-Maret Sarandi ja 1997. aasta jõulupakendeid on kujundanud Heiki Ernits.

Vaata nostalgiagaleriist, kuidas on erinevate kümnendite jooksul muutunud jõulu- ja näärimaiustused, kindlasti leidub äratundmisrõõmugi!