Ilmaüllatused 2018 | Itaalia - põrgulik suvekuumus ja halastamatud üleujutused
Ülle Toode:
2018 ongi kohaliku ilmajaama hinnangul teadaolevalt kahe viimase sajandi kõige kõrvetavam aasta ning keskmiselt oli ilm 1,53 kraadi soojem. Ühtlasi tuli septembris üle 60% vähem sademeid ja hilissuvine põud tõi põllumeestele suuri probleeme.
Samas käisid põrguliku palavusega kaasas ootamatud rajuilmad, metsapõlengud ja suured sajud, mis ulatuslikke üleujutusi või maalihkeid põhjustasid.
Põletavad kuumakraadid, põud, paduvihmad, keeristormid ja vesipüksid ongi Itaalias pea normaalseteks nähtuseks saanud. Novembris võis Kirde-Itaalias Voltris näha suisa kahe sambaga jõulist vesipüksi, mis kalda poole liikudes küll vaibus, kuid oli keeristormide asjatundjate hinnangul väga haruldane ohtlik ilmastiku-vaatemäng.
Oktoobrikuu apokalüptiline tormijärgne pilt Igaveses Linnas – Roomas – on itaallasi üha enam pannud arutlema, et kliimamuutused on palju kiiremad, kui oskame arvutada. Roomlastele jääb tänavune oktoobri lõpp meelde viimaste aastate halastamatute kahjustusega. Kuus pealinna metroojaama jäid vee alla, tänavatel oli pea 10 cm paksune rahe ja jääkiht.
Ühes kuulsaimas Rooma kirikus San Sebastiano basiilikas, kus ka kuulsad katakombid asuvad, tõusis vesi üleujutuste tõttu poole meetri kõrgusele. Puud, mis Roomas lumeraskusega harjunud pole, varisesid sõiduteedele ja lömastasid autosid ja hooneid, nii et neid tuli veel mitu nädalat teedelt ja parkidest koristada. Kohati pole taastustöödega siiani valmis jõutud.
Rooma lähistel Circeo looduspargis viisid rajuilm ja üleujutused ära maanteelõike, mida pole siiani täielikult suudetud taastada.
Need on vaid mõned ilmataadi põhjustatud vapustused 2018. aasta Itaalias. Ühtekokku on halb ilm seniste arvestuste järgi Itaaliale tänavu kahju toonud enam kui 750 miljonit eurot.
Loodus saadab meile ilmselgeid märke, et ennenägematud ilmaolud on paraku Itaalias saanud tavaliseks nähtuseks, millega tuleb lihtsalt harjuda, sest muutuva ilma tõttu ootab Itaaliat aina troopilisem kliima ja lõunapoolsete alade kõrbestumine. See mõjutab ühest küljest inimest, aga toob koos uute looma- ja taimeliikide levikuga paraku kaasa ka paljude seniste liikide hävimise.