Ka on siin väga selgelt kuud, mis on kuumad, kuud, mis on „külmad” ja ajad, kui sajab vihma. Isegi vihmaperioodid on jagatud kaheks – pikad vihmad ja lühikesed vihmad.

Maaleht päris välismaal pesitsevate eestlaste käest, millised ilmavembud ja -üllatused jäävad neile meenutama lõppevat aastat 2018.

Elades Keenias juba 24 aastat, teadsin esiotsa täpselt, et oktoobriga algab lühikeste vihmade periood, mis lõpeb novembri keskel. Siis tuleb kuiv ja kuum ajajärk, millele järgneb pikkade vihmade periood alates märtsi keskpaigast. Siis „külm” aeg poolest juunist poole augustini. Selle järgi oli põllumeestel hea teada, millal planeerida maa harimist, millal seemet mulda panna. Ekvaatoril olles on ses osas meil aastati ehk vaid nädal-poolteist kõikumist.

Isegi vihma ajastus on siin omapärane. Lühikeste vihmade ajal on hommik karge, päev on päikeseline ja umbes kell 4 – 5 paiku pärastlõunal hakkab sadama.

Tänavu ei olnud aga oktoobris vihma. Ka novembris mitte. Alles siis, kui pidi olema juba kuiv ja kuum, sadas mitu ööd. Kogu põllumehe kalender on sellega nihkes. Puudki tunnetavad muutusi, ploomihooaeg on hilinenud poolteist kuud.

Liiale läks ilm oma tembutamisega ka aasta alguses, kui märtsis olid Nairobis ja teisteski linnades üleujutused. Mööda tänavaid voolavaid „jõgesid” viis tulvavesi autosid ära. Majade alumised korrused olid vee all. Just viimastel aastatel olen kogenud selliseid ilmaanomaaliaid. Kuna elan 5. korrusel, olen kindel, et ise jään vee peale.