INTERVJUU | Kes on need kümned tuhanded inimesed, kes tööjõupuuduse ajal tööd ei leia?

Töötukassas on eelmise aasta lõpu seisuga arvel umbes 31 000 inimest, kellest kuus on nimekirjas olnud üle kümne aasta.

Töötukassa juhatuse liikme Reelika Leetmaa sõnul on asutuse pikaajalised kliendid tihti kimpus sõltuvusprobleemidega. Üle 200 töötu on arvel olnud enam kui kolm aastat.

Eestis on praegu umbes 11 000 täitmata ametikohta ja üle 30 000 töötu. Miks töötud neid vabasid kohti ei hõiva?

Päris ühest vastust pole. Kindlasti on osalt see probleem, et meil töötuna arvel olevate klientide oskused ei vasta tööandjate soovidele – ligi 40% töötuna registreeritud inimestel puudub eri- või kutsealane haridus. Üldiselt on aga tööjõupuudust kahesugust. Esiteks nendes sektorites, mis kiiresti kasvavad. Näiteks IT-valdkond, kuhu ongi kogu aeg rohkem töötajaid vaja. Tarkvaraarendajaid ja andmeanalüütikuid vajatakse järjest rohkem. Sealne tööjõupuudus on tingitud kiirest kasvust. Teiselt poolt on meil hulk selliseid valdkondi, kus tööjõupuudus on seotud madala palga ja spetsiifiliste töötingimustega, näiteks vahetustega või öösel töötamine.

Töötus on praegu väga madalal tasemel ja ka Euroopa Liidus oleme üks väiksema töötute arvuga riik. Kui palju võib töötute arv veel väheneda?

See on miljoni dollari küsimus. Kui analüütikud oskaksid seda prognoosida, siis oleks seda juba tehtud. Kui vaatame ajaloolisi trende ja registreeritud töötust, siis aastal 2007 oli töötuid vähem kui praegu. Vahepeal on tulnud vähenenud töövõimega kliente juurde. Võrreldes aastaga 2016, kui töövõimereform sai alguse, on meil praegu kaks korda rohkem vähenenud töövõimega kliente. 2018. aastal oli neid ligi 10 000, 2016. aastal aga umbes 5000.