Kas toit muutub taskukohasemaks ja tootmine tulusamaks?
16. juulil 2020 avaldati Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (OECD-FAO) koostöös valminud põllumajanduse ülevaade aastateks 2020-2029.
Selles kajastub hinnang peamiste põllumajandussaaduste toodangu, tarbimise ja kaubandusnäitajate muutustele järgneva kümne aasta jooksul. Kas toidutootmises on oodata olulisi muutusi ja millised on Covid-19 mõjud?
Avaldatud ülevaadet refereerib Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.
Kas toidutootmises on oodata olulisi muutusi lähimal kümnendil?
Hinnangu kohaselt veab põllumajandussaaduste toodangu mahtude kasvu endiselt peamiselt tootlikkuse kasv tagasihoidlikuma tootlikkusega piirkondades, samas võetakse arvesse kokku lepitud keskkonnakohustuste piiravat mõju.
Tootlikkuse kasv tuleb tootmiseks vajalike sisendite, kuid ka investeeringute ja uuenenud agrotehnika arvelt. Loomakasvatus laieneb, suurendades võrreldes praeguse tasemega kasvuhoonegaaside heitkoguseid 6% võrra – seda peamiselt arenevates ja madala sissetulekuga piirkondades (näiteks Indias piimakarja ja Brasiilias veisekasvatuse laienemise tõttu). Vaid Euroopa ja Kesk-Aasia paistavad silma emissioonide vähenemisega karjade kahanemise ja tootlikkuse tõusu kõrval.
Saaduste reaalhinnad jäävad pigem eelmise kümnendi tasemest allapoole, kuna hinda alandavad ehk tootlikkust tõstvad faktorid on ülekaalus võrreldes mõjuga, mis tuleneb keskkonnanõuete täitmisest ja nõudluse kasvust tingitud hinda tõstvatest faktoritest. Selline suundumus parandab toidu hinna taskukohasust, kuid survestab tootjate sissetulekuid.
Tarbimine kasvab peamiselt arenevate piirkondade rahvaarvu suurenemise ja sissetulekute arvelt sarnases tempos pakkumisega, kuid aeglasemalt kui eelneval kümnendil. Rahvastikukasv mõjutab eelkõige teravilja, kala ja taimeõlide tarbimist, samal ajal kui sissetulekute suurenemine suunab tarbima piimasaaduseid, liha ja suhkrut.
Eeldatakse, et järgnev kümnend ei too kaasa suuri muutusi toidu tarbimises. Samal ajal kui Euroopa Liit on võtnud selge suuna loomakasvatuse laienemise piiramiseks, siis globaalselt toimub toitumises siiski üleminek loomsete toodete ja rasvade suuremale tarbimisele ning prognoositakse põhitoiduainete osatähtsuse vähenemist toidukorvis.
Ülemaailmne põllumajandussaaduste kaubandus suureneb tootmisega samas rütmis ja ette pole näha olulisi muutuseid. Kolmandik põllumajandussaaduste kaubandusest on seotud madalama sissetulekuga regioonidega.
Netoeksportijatele (näiteks Ladina-Ameerika) mängib väliskaubandus olulist rolli tagamaks tootjatele sissetulek. Teisalt on netoimportijate (Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, samuti Aafrika, kus imporditakse 50% kogu vajalikust kalorikogusest) jaoks kaubavahetus muutumas aina olulisemaks toiduga kindlustatuse aspektist, kuna kohapealseid ressursesse napib.
Hästitoimiv ja prognoositav rahvusvaheline kauplemissüsteem on oluline nii tarbijate kui ka tootjate jaoks. Siinkohal rõhutatakse erinevate rahvusvaheliste kaubanduslepete mõju, näiteks on Euroopa Liit aastatel 2019-2020 allkirjastanud kaubanduslepingud Mercosouri (Lõuna Ühisturg) ja Vietnamiga, läbirääkimiste etapis on lepingud Uus-Meremaa, India ja Filipiinidega, jõustus leping Jaapaniga.
Kas OECD-FAO hinnang suudab arvestada COVID-19 pandeemia mõjudega?
Praegusel COVID-19 pandeemial on globaalsetele põllumajandusturgudele mitu vahetut mõju, mis avalduvad peamiselt järgmise kümnendi esimestel aastatel. Häiritud võib olla kogu tarneahel. Kui pakkumise poolel võib eeldada tavasuundumuse jätkumist, siis nõudluse ja kaubanduse poolel on oodata pigem muutuste aeglustumist ja survet hindadele.
Põllumajandusele avaldab mõju üldine makromajanduslik keskkond, mis piirkonniti on väga erinev ja mõju võib olla ka vastassuunaline. Ülemaailmselt on põhisaaduste varud suured ja stabiilsed, järgmise saagi väljavaated head, kuid oodatava majanduslanguse tõttu toidunõudlus tõenäoliselt väheneb.
Tegelik mõju toidunõudlusele sõltub paljudest teguritest, sealhulgas makromajandusliku šoki sügavusest ja kestusest, säästude olemasolust ning krediidi- ja turvavõrkude mehhanismidest. Ülevaate koostajad leiavad, et lõplikus sissetulekus ega lõplikus hinnamõjus pole nii varases staadiumis selget mõju võimalik hinnata.
Kuna aga eeldatakse, et põllumajanduse ja kogu majanduse kasv järgmisel kümnendil taastub, on ülevaate viimaste aastate prognoosid kooskõlas majanduse põhimootorite ja globaalseid põllumajandusturge mõjutavate suundumustega. Avaldatud põhistsenaariumisse ei kaasata pandeemia mõju perioodi esimestel aastatel, mistõttu tuleb selle esimestesse aastatesse suhtuda teatud mööndustega. Praegune majanduskriis ei ole pöördunud toidukriisiks.
Kuidas mõjutab pandeemia põllumajandussaaduste tootmist ja rahvusvahelist kaubandust?
Eeldatakse, et pandeemia ei muuda teravilja pakkumist, vaid lühiajalised riskid võivad olla seotud hooajatöötajatest sõltuvates riikides turustus- ja tarneprobleemidega, mis tulenevad liikumispiirangutest. Teraviljahindadele on mõju kahesuunaline.
Ühelt poolt nõrgendab majanduskasvu aeglustumine nõudlust ja hinnad langevad, teisalt võib liikumispiirangute kehtestamine suurendada nõudlust põhitoiduainete järele ja tõsta nende hinda, kuna väljaspool kodu süüakse vähem. Sellegipoolest on kodumaise toiduga varustatuse tagamine kriisis olevate riikide üks peamisi probleeme.
Selles kontekstis arutatakse sageli kaubandust takistavat poliitikat, näiteks ekspordipiiranguid kodumaise varustamise tagamiseks. Kuid selline poliitika seaks impordist sõltuvates riikides toidu kättesaadavuse ohtu ja häiriks rahvusvahelisi turge ja ülemaailmset teraviljakaubandust. Pigem on pandeemia mõju teravilja ja ka õlikultuuride puhul marginaalne.
Erinevate lihade tootmisele pole COVID-19 puhangu mõju suurus ja kestus kindel. Tööjõu pakkumise ja transpordiga seotud probleemid võivad turustusahelat takistada ja lihatootmist mõjutada, kuid haiguspuhang mõjutab pigem tarbimisharjumusi, eriti koduvälist tarbimist, mis omakorda mõjutab nõudlust tavaliselt restoranides tarbitava kõrgekvaliteedilise liha järele.
Samuti võib olla mõju negatiivne kui tööjõupuuduse tõttu on häiritud kariloomadega kauplemine ja töötlemine, millega kaasnevad sektori majanduslangus ja loomade heaolu probleemid. Sissetulekute langusega kaasneb liha, kui kallima saaduse, nõudluse vähenemine.
Piima ja piimasaaduste puhul on kiirestiriknevate toodete tarneahelad enam mõjutatud, samuti väheneb nõudlus toodete järele, mis on kasutusel toitlustuskohtades. Edasised arengud sõltuvad eelkõige piirangute kestusest ja maailmamajanduse taastumise ajast.
