"Praeguseks ei ole aga selgunud midagi, mis mahalaskmist kinnitaks või tõestaks. Väide põhineb üksnes külajuttudel," viitab Ruttar Roht erinevatele artiklitele ja sõnavõttudele. Tema pöördumist saab lugeda siit.

Keskkonnaagentuuri kommunikatsioonijuht Valdo Jahilo vastas pöördumisele järgmiselt:

"Teie poolt viidatud Pärnu Postimehe artiklis on kahetsusväärselt sattunud kokku faktid ning hinnangud. Võimalik, et väike viga võib lasuda ka ajakirjandusel, kes artikli vormistas, tekitades lugejates petliku mulje, et ametnikud ja spetsialistid juba looma mõrva kinnitavad.

Kinnitame, et Keskkonnaagentuuril puuduvad tõendid, mis viitaksid kindlalt hundi mahalaskmisele. Oleme faktipõhine asutus ega opereeri oletuste või kuulujuttudega. Sellekohane väljaütlemine peegeldas kommentaari andja tundmusi, kuid ei esindanud asutuse seisukohta ega toetunud faktidele.

Meie poolt kogutud tõendid on edastatud Keskkonnainspektsioonile, kes on alustanud nende põhjal väärteomenetlust.

Igal juhul loodame sellesse loosse selgust saada. Nähes, mil moel meeldib meedial ja avalikkusel erinevate (vandenõu)teooriatega opereerida (vaata siit) ning üksteist tõe kuulutamises üle trumbata, oleks kõigile parem, kui see saaga selge lõpplahenduseni jõuaks.

Samal päeval kui ilmus kõnealune artikkel, millele viitate, avaldas Keskkonnaagentuur omapoolse pressiteate (mida laiendas ja kommenteeris Keskkonnaagentuuri pressiesindaja Valdo Jahilo ka neljapäevahommikuses Vikerraadio hommikuprogrammis), mis edastas agentuuri seisukoha ning sel hetkel teadaolevad faktid.

Peep Männil käitus selle artikli kontekstis heas usus, jagades ajakirjandusele omapoolseid esmaseid kahtlusi. Kahjuks esindades samaaegselt ametiisikuna ka agentuuri, jättis ta artikli kontekstis seejuures eksliku mulje kui ametlikust ja kinnitatud infost."