Kaardil on punase joonega piiritletud see territoorium, mis pidi kaitseala staatuse saama 2008. aastal algatatud plaani kohaselt. Praegune Jakobsoni talu ümbritsev kaitseala on tähistatud rohelise joonega. Kurgja lähistel väärivad lisaks metsise elupaigale kaitset veel näiteks kanakulli elupaik, samuti kohad, kus kasvamas umbes 200aastaste puudega mets. Foto: Tanel Meos

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma möönab, et Kurgja maastikukaitsealaga seoses on avalikkusest käinud läbi igasuguseid hinnanguid ja arvamusi ja tema hinnangul on oma osa tõtt neis kõigis.

„Selle algse, umbes 400 hektari suuruse kaitseala moodustamise ettepanek vaadati nii keskkonnaministeeriumis kui keskkonnaametis läbi ja esimene järeldus oli see, et kõige sellega riikliku kaitse tasandil ei ole põhjust edasi minna. See on tõesti nii,” räägib Taimo Aasma.

„Aga päris õige ei ole järeldus, et nüüd luuaksegi kaitseala vaid enam-vähem endistes piirides. Tegelikult on see teema nüüd jaotatud mitmesse protsessi. Jah, tuleb Kurgja MKA 90–100 hektarile. Aga eraldi tegeleb keskkonnaamet sellega, kuidas tagada selles piirkonnas metsise kaitse. Nii on praegu lisaks Kurgja MKAle laual ka metsise püsielupaiga moodustamine sinnakanti, kusagil 170 ha suurusena.”

Aasma sõnul pole esialgu veel teada, kuidas täpselt see kõik n-ö logistiliselt laheneb. On ka võimalik, et lõpuks need kaks kaitseala ja nende loomise protsessid liidetakse ja tulemuseks ongi üks suur Kurgja maastikukaitseala. Aga metsise püsielupaik võidakse luua ka eraldi.

Selline lahendus peaks Taimo Aasma hinnangul võtma enda alla suures osas kogu sealse piirkonna loodusväärtused.

„Mõned ettepanekud olid seal veel, nende osas otsustati riiklikku kaitset mitte algatada, aga paljude üksikute tükkide osas lahendab RMK asjad ära läbi vääriselupaikade kaitsekontseptsioonide,” kinnitab ta.

Taustaks – 2008. aastal tellis riik keskkonnaametilt Kurgja ümbruskonnas maastikukaitsealaks planeeritava territooriumi kohta eksperthinnangu seal leiduvate kaitset vajavate liikide ja haruldaste looduskoosluste kohta.

Kunagise C.R.Jakobsoni talu maad olid juba niikuinii kaitse all, aga viimase koosseisu kuulub peamiselt põllumaa ning kaitseala servas vaid siilukene metsa ning sel on rohkem kultuurilooline kui looduskaitseline väärtus. Inventuur viidi läbi ja kaitseala asutamine oleks pidanud justkui kohe-kohe teoks saama, aga ometi seda ei juhtunud.

Piirkonna metsade olusid hästi tundev looduskaitsebioloog Indrek Tammekänd on seda meelt, et kaitseala loomine jäi ilmselt venima RMK vastuseisu tõttu, sest kui kaitseala oleks moodustatud, oleks see pannud majandamise eest lukku sadu hektareid juba küpset või õige pea küpseks saavat metsa.

Keskkonnaameti vaatepunkti kohaselt jäi kaitseala loomata, kuna selle piires oleva metsa näol on ajalooliselt tegemist majandusmetsadega ning nüüd neid kõiki majandamisest välja jätta pole põhjendatud.