Hobi korras veinitegijate aastased mahud on kusagil 100 ja 1000 liitri vahepeal, seepärast oli osalejatel huvitav vaadata hoopis teist mõõtkava - kaheksa ja kümne tuhande liitri suuruseid käärimisnõusid. Samas suhkru ja pärmi lisamine käivad nii suures kui väikses tünnis üsna ühte moodi. Selgus, et Põltsamaa veinitehases tehakse peamiselt ühe tooraine veine – õun, mustsõstar, vaarikas, mustikas. Samas koduveinitegijate lemmikvõtteks on just toorainete miksimine – õun arooniaga, rabarber maasikaga, mustsõstar mustikaga jne.
Loe veel:
KUULA | Pärast tööaega, pühade ajal ja nädalavahetustel aitavad tervisemurede korral kiirkliinikud 0
Kergemate traumade ja vigastuste, terviserikete või -murede korral hakkavad eestimaalased peatselt kõige kiiremini abi saama kiirkliinikutest. Mis need on, kus asuvad ning millist abi seal osutatakse?Loe edasi
Inimesi huvitab, kust on pärit pelmeenides olev liha kuid ei huvita õlles kasutatav teravili 9
Praegu ei ole EL-is kohustust esitada töödeldud toidu puhul põhikoostisosa päritolu, pakendile tuleb kirja panna vaid riik, kus toit valmistati. Järgmise aasta aprillist tuleb aga eksitava päritoluviite korral esitada ka põhikoostisosa päritolumaa.Loe edasi
Ando Eelmaa: kõigil on soov elada ilusas kohas, see on justkui põhiseaduslik õigus 2
Inimesed on alati valiku ees, nii ka maakasutuse osas – kord haritakse rohkem põldu ja toodetakse süsivesikuid, kord kasvatatakse metsa ning seotakse rohkem süsinikku. Ühelt ja samalt maatükilt kaht asja korraga saada on raske kui mitte võimatu.Loe edasi
Angerjas on kapriisne kala, sõidab Euroopast meie kasvandusse vaid erilennukiga 5
Kui forellikasvandusi on Eestis hulgim, siis angerjakasvandus on haruldus. Eestis tegutseb neid vaid kaks – Viljandi lähistel Viiratsis ja Põhja-Pärnumaal Vändra külje all. Angerjas on kummaline olend ja tema kasvatamine paras täppisteadus.Loe edasi