Põline läänevirulane Indrek Klammer on südameasjaks võtnud oma kodukandi elu edendamise. Vähe on selliseid mehi, kes nii laiahaardeliselt on suutnud haarata kõiki maamajanduse valdkondi, lisanud sinna noorte koolitused ja praktika ning ajalooliste ehitiste taastamise.

“Minu vanaisa on pärandanud mulle väga hea läbisaamise inimestega, endiste taluperemeeste ja nende järeltulijatega, muidu ma poleks maad rentida saanud ega ettevõtteid rajada suutnud,” selgitas Indrek Klammer. Kõige olulisemad on inimsuhted, et edu saavutada.

Kõik tuleb läbi meeskonnatöö ja pere toetus on ülioluline.

“Ma ei tee kõike seda üksi. Meil on väga tugev meeskond, samuti pereettevõte. 20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg,” ütles Indrek Klammer.

Voore Farm tegeleb teraviljakasvatusega ja söödatootmisega. Lisaks on Klammeri juhtimise all kunagiste mõisade nimedega osaühingud, kus juba ajalooliselt on tegeldud põllumajandusega. Voore Mõisas on 700pealine piimakari, Kupna Mõisas kasvatatakse 3500 siga. Kulina Mõis kureerib lihatööstust ja kauplusi. Küti Mõisas on 350 lihaveist ja 750-l hektaril mahepõllundus. Kaasaegse masinapargi tööd juhib Voore Farm Teenustes põllumehe poeg Henrik Klammer.

Alustas Raja talus

Indrek Klammer on viiendat põlve põllumees Raja talus Voore külas, kus tema esivanemad on pidanud talu juba Põhjasõja lõpust peale. Nii on tema tegemistes ka suur annus missioonitunnet hoida esiisade maal ajaloolist järjepidevust.

Minu vanaisa on pärandanud mulle hea läbisaamise inimestega, endiste taluperemeeste ja nende järeltulijatega, muidu ma poleks maad rentida saanud ega ettevõtteid rajada suutnud.

Mastaapne ettevõtmine on tulnud vähehaaval paarikümne aasta jooksul. 1982. aastal lõpetas ta EPA elektriinseneri diplomiga ja alustas pärast sõjaväeteenistust tööd majandis pea­energeetikuna. 1989. aastal sai ta vanaisa talu ja maad tagasi ning asus talupidamist üles ehitama. 1993. aastal erastas ta endisest Vinni sovhoosist Voore seafarmi 110 ha maakasutusõigusega ning asutati OÜ Voore Farm.

“Saime maad juurde, aga esimesel talvel sai raha otsa. Tuli laenu võtta,” meenutas põllumees. Kogu suurfirma laienemine ongi toimunud laenude abiga.

“Nüüdseks oleme väga palju laienenud, aga kõik sai alguse heast meeskonnast,” meenutas Indrek Klammer. 2000. aastal osteti juurde piimafarm ja töökojakompleks. 2005. aastal ehitati piimakarjale uus farm, osteti veel loomi juurde. 2002. aastal soetati juurde sigalaid ja alustati 11 aastat kestnud koostööd Eksekoga.

Uusim tehnoloogia põldudel

Indrek Klammer on tippjuht, kes heade juhiomaduste ja diplomaatiliste oskustega on suutnud kogu suurettevõtte hea meeskonnatööna toimima panna. Tema abikaasa Tiina töötab Voore Farmis juhiabina, olles mehele parim abiline kõigis ettevõtmistes. Pere on üles kasvatanud kolm last. Üks tütar töötab arstina, teine keelespetsialistina. Poeg Henrik omandas sel aastal maaülikoolis magistrikraadi ja on osa isa ettevõtmisi üle võtnud.
“Meil on parim valik maailmas saadaolevast tehnoloogiast. Kaasaegsed masinad tõmbavad ka noori siia praktikale ja tööle,” teatab Voore Farmi juhataja Indrek Klammer.
SVEN ARBET

“Tootmisharudest on meie jaoks kõige tähtsam põlluharimine – teravilja- ja taimekasvatus, mis käib peaettevõtte Voore Farm all,” selgitas Voore Farmi juhataja. “Tehnoloogiast on meil parim valik maailmas saadaolevast. Mitmed masinad on ainueksemplarid Eestis ja mõni ka Euroopas, näiteks viljakoristusel on heedrite laius 12 meetrit.”

Masinaparki juhib poeg Henrik OÜ Voore Farmi Tee­nused kaudu ja sellega pakutakse teenust üle Eesti. 2300 ha-l kasvatatakse teravilja, ligi tuhandel söödakultuure. Põlde haritakse uudsete agrotehniliste võtetega ja saagid on korralikud: rukist saadi tänavu keskmiselt 6,8 t/ha, talinisu üle 6 t/ha, otra üle 5 t/ha ja talirapsi 4,3 t/ha.

Kõigis Klammeri ettevõtetes pakutakse noortele häid töötingimusi. Kui millegi peale nuriseda, siis põllumehe hinnangul liigse bürokraatia üle: “Selle asemel, et seada ülirangeid nõudeid ja kitsendusi kohalikele põllumeestele, võiks rohkem kontrollida imporditud toitu ja leida ametkondadega koostöös võimalusi Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse nimel.”