Hundi väljeheited. Foto: Ilmar Saabas

Analüüsitakse sadu üle Eesti kogutud proove. Kvaliteetsetest proovidest saab kindlaks teha eri isendid ja need siis kokku lugeda.

„Kõige rohkem on proovide hulgas väljaheiteid, millest DNA kättesaamine on aga ka kõige keerukam – välitingimustes ja ebasoodsate ilmaolude tõttu võib DNA olla proovis lagunenud,“ ütles uuringu juht professor Erkki Truve. Koerte ja huntide hübriidide välistamiseks kasutatakse koerte vereproove.

Analüüs on üks osa Keskkonnaagentuuri projektist ELME („Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“), mida kaasrahastavad Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnaameti andmetel kütiti lõppenud jahihooajal lubatud 65 hundist Eestis 60, lisaks eriloa alusel seitse hunti. 2013 valiti hunt Eesti aasta loomaks ja 2018 Eesti rahvusloomaks.